Avasta Vormsi
Omanäoline saar Läänemeres
Vormsi on päikeseline, salapärane ja külalislahke saar, mis pakub oma puutumatu loodusega rohket avastamisrõõmu igal aastaajal.
Vormsi on suuruselt neljas saar Eestis (93 km2), kuuludes Lääne maakonda ja moodustades iseseisva Vormsi valla. Mandrist lahutab Vormsit kitsas veeriba – Voosi kurk ja Hiiumaast laiem Hari kurk.
Rannarootslaste asula
Ajalooliselt on Vormsi üks põnev paik. Vormsil elas enne Teist maailmasõda umbes 2500 inimest, enamik neist rannarootslased.
Läbi aastasadade säilitasid nad oma algupärase murdekeele ning elulaadis säilinud külakogukonna sugemed. Rootslased elasid saarel 1944. aastani, mil koos Rootsi tagasi mindi. Rannarootslased elasid Vormsil ligikaudu 700 aastat.
Islandi viiking Orm
Vormsi rannarootsi minevikust annavad tunnistust Püha Olavi kirik ja kalmistu rõngasristid ning saare võõrakõlalised kohanimed. Vormsi nimi on Skandinaavia päritolu. Arvatakse, et saarele andis nime Islandi viiking Orm (Madu). Mereröövel Ormi järgi on rootslased saart ikka Ormsöks kutsunud.
Teise maailmasõja eel elas Vormsil enam kui 2500 inimest, kellest enamus olid rannarootslased. Tihedast asustusest annavad nüüd tunnistust vaid kevaditi võsametsas õitsevad sirelid ja siin-seal umbrohtu kasvanud elumajade vundamendid.
Praegu on saarel 400 elanikku. Peamiseks tegevusalaks on turism, põllu- ja metsamajandus ning kalapüük.
