Vormsi õigeusu kirik ja kogudus

Vormsi Ülestõusmise koguduse lühike ajalookirjeldus

Vormsi õigeusu kogudus oli Eestis ainulaadne. See oli meie ainuke rootsikeelne õigeusu kogudus. Asutamisel näis koguduse tulevik lootustandev, aga mitmete asjaolude tõttu kaotas ta 20.saj. elujõu, saarerahvas läks suurel arvul tagasi luteri kirikusse.

Kogudus asutati 1886.a., seega perioodil (1883-1893), kus Põhja- Eestis tekkis 18 õigeusu kogudust. 1886.a. vahetas umbes 200 saare elanikku usku. Õigeusuliste arv hiljem tõusis ja oli 1890.aastatel 500 ümber. Usuvahetamise põhjuseks olid talurahva rasked elutingimused ja lootus parematele elutingimustele, maadele ja vabadusele. Oluliseks põhjuseks oli ka see, et luteri kiriku autoriteet oli õõnestatud vabakirikute misjonäride tulemusrikka tegevuse kaudu.

Õigeusulistest elas suurem osa Sviby külas. Teiseks suuremaks keskuseks oli Förby küla. Esimesed jumalateenistused peetigi külataredes.

Hullosse ehitati kirik 1889-1890.a. ja pühitseti 29.juulil 1890.a. Issanda Ülestõusmisele. Kirikust loodesse ehitati kirikla, kiriku juurde asutati kalmistu. Osa kiriku sisustusest sai 1918.a. kannatada. Kui õigeusu kirikukool lõpetas oma tegevuse kiriklas, paigutati sinna Vormsi algkool.

1905.a., kui Vene tsaaririigis usuvabadust suurendati, läks suurem osa õigeusu koguduse liikmetest tagasi luteri usku. Nii vahetas usku sel aastal 271 inimest. Tagasimineku põhjuseks võib suurelt osalt olla õigeusu preestri kehv rootsi keele oskus, samuti eestirootslaste luterlikud juured.

Pärast I maailmasõda oli Vormsi õigeusuliste arv väike, võib-olla kümmekond inimest. Reeglipäraselt käis teenistustel vaid 3-4 palvetajat, aga mitmed luterlased käisid koorilaulu ja jutlust kuulamas. Teenistused peeti enamasti rootsi keeles. Seega kehtis nõue, et koguduse preester pidi valdama rootsi keelt. Seda nõuet oli aga raske täita, sest osa talitusi ja jumalateenistustekste polnud rootsi keeles olemas. Nii peeti osa teenistusi ka eesti ja kirikuslaavi keeles.

Koguduses on teeninud järgmised preestrid:

1886-1887 Nikolai Orlov

1887 Karp Tiisik

1888 külastas saart piiskop Arseni

Jakob Vaarask

Jakob Mutt

1934-1936 Aleksander Maripuu

1944-1946 Juulius Niinemets

1946-1947 Joann Meltsaar

1947 Augustin Ruus

1948 Vladimir Ignaste

1948-1951 Vjatšeslav Jakobs

1950.aastatel püüdis Haapsalu preester Aleksander Tarkmees koguduse-elule hinge sisse puhuda, kuid tagajärjetult.

Nõnda lõppes koguduse tegevus ja tühjaksjäänud kirikuhoonet hakati kasutama kolhoosi laohoonena.

Praegu kirik on varemetes. 2009.a. loodi kiriku taastamiseks Vormsi Õigeusukiriku Taastamise MTÜ. Lisainfo www.maria-magdaleena.net, www.eoc.ee