Loodushoid

Vormsi valla üheks prioriteediks aastatel 2022 – 2030 on Vormsi loodusliku ja kultuurilise pärandi ning omanäolisuse hoidmine, mille eelduseks on kõrge keskkonnateadlikkus ja kultuuriruumi kestlik areng.

Nii on ka arengukava esimeseks eesmärgiks, et Vormsi saarele omane terviklik looduskeskkond on hästi hoitud. 

Vormsi looduskeskkonna hoidmine ei ole pelgalt üks eesmärkidest, vaid kogu Vormsi arendamist läbiv küsimus ning valikute lähtekoht. Nii eesmärkide kavandamisel kui ka plaanide elluviimisel lähtutakse põhimõttest, et tegevustega kaasneks keskkonnale võimalikult väike kahjulik mõju. Väiksele kogukonnale mõjub keskkonnaseisundi halvenemine äärmiselt valusalt, mõjutades mitte ainult elukeskkonda, aga ka kultuuripärandi säilimist ja püsieluks vajalike tegevusalade elujõulisust. Igal inimesel, ettevõttel ja organisatsioonil on oma roll keskkonnaalase teadlikkuse tõstmisel, säästliku eluviisi rakendamisel ja loodusväärtuste mõistlikul majandamisel. Vald saab olla oma tegevusega eeskujuks.

Vormsi maastikukaitseala

Vormsi maastikukaitseala on moodustatud 2000. aastal. Kaitseala pindala on 19,75 km2, sellest ligi 13 km2 on madal rannikumeri. Vormsi maastikukaitseala eesmärk on kaitsta Lääne-Eesti saarestiku omapärast ja kergesti haavatavat loodusmaastikku ning piirkonnale iseloomulikke ohustatud pärandkultuurmaastikke, samuti kaitsealuseid ja ohustatud linnu- ja taimeliike. Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet. (Kaitseeskiri)

Looduskaitse ajalugu Vormsil ulatub kahe aastasaja taha. Juba 1766. aastal keelas mõisnik saarel lubja põletamise, soovides nii säästa Vormsi metsi.

Vormsi rannikule jääb kaks rahvusvahelise tähtsusega linnuala: Hullo ja Sviby lahed ning Hari kurk. Sviby ja Hullo rannaniidud ümbritseva merealaga ja laidudega on hinnatud ka Inglise Kuningliku linnukaitseseltsi uurimisalaks (RSBP-ala Hullo ja Sviby laht).

Vormsi rannik oma liigirikaste niitude, kadastike ja metsakooslustega jääb Väinamere hoiualale.

Vormsi on osa Lääne-Eesti Saarte biosfäärialast

Lääne-Eesti Saarte biosfääriala asub Läänemere idaosas. Biosfääri programmialasse (BPA) kuuluvad Eesti suurimad saared – Saaremaa, Hiiumaa, Muhu ja väiksematest asustatud saartest Vormsi, Ruhnu, Muhu, Abruka, Vilsandi, Kessu ja Kõinastu ning ümbritsevaid merealasid Läänemeres, Väinameres ja Liivi lahes. Maailma biosfääri programmialasid on valitud ühtaegu nii nende biogeograafilise esinduslikkuse kui ka looduskaitselise väärtuse alusel. Kestliku looduskasutuse arendamise pilootaladena on need asustatud ja majanduslikult kasutuses. Lääne-Eesti saared vastavad nendele nõuetele. 
 
Rohkem infot leiab programmiala veebilehelt: https://www.mabestonia.ee/et

Pärandniitudest ja nende hoidmisest

2022. aastal käivitas Keskkonnaamet pärandniitude omanike nõustamisteenuse, mille eesmärk on suurendada maaomaniku teadlikkust tema maadel asuvate pärandniitude väärtusest, hooldamisvõimalustest ja toetustest.
Oma maadel asuvate niitude majandamise kohta infot leiab SIIT.

Lisaks infokiri saadaval SIIN.

06.04.2023 Uudis – Pärandniitudest ja nende hoidmisest

Vormsi