Kultuuripäev

Kultuuripäevad Vormsil

veski

Kultuuripäeva korraldamise traditsioon sai alguse 2008. aastal saareinimeste omaalgatuse korras soovist oma kodukohta ja kultuuri paremini tundma õppida. Kultuuripäevade eesmärgiks on Vormsi kultuuripärandi tutvustamine, väärtustamine, säilitamine ja edendamine ning läbi ühise tegevuse kogukonna tugevdamine.

Kultuuripäeva läbiviimisega taaselustatakse Vormsi saarele omast elulaadi, tavasid ja kombeid, oskusi ning eripära. Sel päeval räägitakse palju ajaloost, aga tehakse ka kokkuvõte aasta jooksul toimunust ning seatakse kava edasiseks tegevuseks. Traditsiooniliselt toimub Vormsi käsitöö näitus, lasteaia põnnide ja põhikooli õpilaste esinemine ning Vormsi pärandihoidja tiitli omistamine.Vormsi kultuuripäeva korraldatakse kord aastas, märtsi kuus, Vormsi rahvalauliku Maria Murmani sünniaastapäeva paiku.

Kultuuripäeva läbiviimisega taaselustatakse Vormsi saarele omast elulaadi, tavasid ja kombeid, oskusi ning eripära. Sel päeval räägitakse palju ajaloost, aga tehakse ka kokkuvõte aasta jooksul toimunust ning seatakse kava edasiseks tegevuseks. Traditsiooniliselt toimub Vormsi käsitöö näitus, lasteaia põnnide ja põhikooli õpilaste esinemine ning Vormsi pärandihoidja tiitli omistamine.Vormsi kultuuripäeva korraldatakse kord aastas, märtsi kuus, Vormsi rahvalauliku Maria Murmani sünniaastapäeva paiku.

Vormsi kultuuripäev 2024 „Minejad, tulijad ja jääjad“

Siit saab allalaadida kultuuripäeval kõlanud ettekandeid PDF vormingus.

Sissejuhatus Vormsi kultuuripäevale 2024

Jorma Sarv ja Mikk Puurmann avavad kultuuripäeva

Ants Rajando Vormsist ja vormsilastest läbi ajaloo

Ülo Kalm rootslaste lahkumisest 80 aastat tagasi.

Jäämine: Ühe pere lugu, Ants Varblane

Kristel Rattus ja Saale Randalu - Igavene Aiboland

(Taas)tulemine - Merilyn, Kaisa ja Mikk

Liina Kull ja Kalmar Rikk - muusikaline ülleatus.

Kultuuripäev 2023 - Pärand ja uurijad

Siit saab allalaadida kultuuripäeval kõlanud ettekandeid PDF vormingus.

Sissejuhatus kultuuripäevale

Kersti Markus „Püha Olavi teekond“

Marju Tamm, Yngve Rosenblad, Kristina Rajando „Leiud Kansallismuseost“

Freia Vikkisk „Vormsi niidutaimed“

Ants Rajando „Päikeseristid“

Sofia Joons-Gylling „Kultuurilised pildid välispidiseks kasutamiseks“

Kultuuripäev 2014 - Vormsi maastik

Siit saab allalaadida kultuuripäeval kõlanud ettekandeid PDF vormingus.

Sissejuhatus kultuuripäevale

Ants Varblane „Muutused Vormsi metsamaastikus“

Ants Rajando „Varasest asundusest Vormsi saarel“

Ivar Rüütli „Vormsi maastikust ja topograafiast 19. saj kirjeldustes“

Maarja Koppelmaa „Vormsi koolilaste käsitöö“

Urve Ratas „Maastikuline mitmekesisus“

Helgi Maurer „Põllumajandusest saarel“

Rahvatants

Kultuuripäev 2013 - Vormsi hariduselu

9. märtsil korraldatakse Vormsi saarel Vormsi Lasteaed – Põhikooli, mitme ühingu ja paljude vormsilaste koostöös kuuendat korda ülesaareline üritus, mille eesmärgiks on Vormsi kultuuripärandi tutvustamine, väärtustamine, säilitamine ja edendamine ning läbi ühise tegevuse kogukonna tugevdamine. I kultuuripäev keskendus saare ajaloole, II teemaks oli käsitöö, III elulaad ja keskkond, IV kultuuripäeva läbivaks teemaks oli muusika ning sellega pandi alus Vormsi muusikafondile, V kultuuripäeva teemaks oli koduküla. Sel aastal räägime Vormsi hariduselust.

Vormsi kultuuripäev 2013 Vormsi hariduselu toimub laupäeval, 9. märtsil kell 10.30 Vormsi rahvamajas.

Põhjuseid hariduse teema valikuks oli mitmeid, sealhulgas see, et 2013 aastal täitub 140 aastat ajast, mil misjonär Lars Österblomi eestvõttel avati saarel esimesed koolid ning, et 2012 aasta novembris möödus 75 aastat ajast, mil saarel hakati kooliharidust andma, äsjavalminud Hullo koolimajas, kus toimub õppetöö tänaseni.

VI haridusteemalise kultuuripäeva eesmärgiks on tunnustada Vormsi lasteaiast ja koolist sirgunud lapsi ja noori ning tutvustada ka laiemale ringile nende loomingut, väärtustada kogukonna rolli ja koostööd saare hariduselu paremaks korraldamisel, meenutada ja saada uusi teadmisi Vormsi koolihariduse kujunemisest ja silmapaistvatest haridustegelastest saare ajaloos, anda ülevaade Vormsi eilsest ja tänasest koolielust ning lasteaed – põhikooli tulevikust rääkida pärandkultuurist ja selle rollist kultuurilise identiteedi loojast koolis, arutada ühiste väärtuste üle.

Kultuuripäeva raames alustame Vormsi pärandi nimistu koostamisega. Esialgset nimistut tutvustatakse kultuuripäeval ja seda täiendatakse päeva jooksul, ühiste väärtuste üle arutadades, saades nii mõtteid pärandi elushoidmiseks, väärtustamiseks.

Ka sel aastal on kultuuripäeval traditsiooniline Vormsi oma toidu tutvustus. Kultuuripäevalised, tooge teistelegi maitsta huvitavaid pirukaid, hoidiseid või muud toite, mille retseptid on päritud vanematelt põlvedelt või mis kasutavad hästi ära saare looduse ande.

Kultuuripäeva muusikaosa on seekord pühendatud Cyrillus Kreegi pärandile ja tema tegevusele eestirootsi aladel, milles on tähtis osa nii eestirootslaste I laulupeol kui kogutud vaimulikel rahvaviisidel.

Õhtul on kavas kontsert ansamblilt “Linnamuusikud”. Esitamisele tulevad rahvpärased koraalid. Sissejuhatuse koraali kui hümnilaulu sisulisest tähendusest ja folkloorse kujundikeele olemusest ning tähtsusest teeb muusik Taivo Niitvägi. Enne igat laulu tehakse antud laulu teemal väike seisundiline analüüs nii tekstist kui meloodiakeelest lähtuvalt.

Nii päevasele üritusele kui õhtusele kontserdile on korraldatud transport.

Siit saab allalaadida kultuuripäeval kõlanud ettekandeid PDF vormingus.

Kultuuripäev 2012 - koduküla

10. märtsil toimub viiendat korda ülesaareline üritus, mille eesmärgiks on Vormsi kultuuripärandi tutvustamine, väärtustamine, säilitamine ja edendamine ning läbi ühise tegevuse kogukonna tugevdamine. Sel päeval räägitakse palju ajaloost, aga tehakse ka kokkuvõte aasta jooksul toimunust ning seatakse kava edasiseks tegevuseks. I kultuuripäev keskendus saare ajaloole, II teemaks oli käsitöö, III elulaad ja keskkond. 2011. a kultuuripäeva läbivaks teemaks oli muusika ning sellega pandi alus Vormsi muusikafondile. Sellel aastal räägime kodukülast.

Vormsi kultuuripäev 2012 Koduküla toimub laupäeval, 10. märtsil kell 10.30 Vormsi rahvamajas.

Külakogukonnal on aegade jooksul olnud oluline roll saarerahva elus. Kultuuripäevale ootame kõiki neid, kel soovi saada rohkem teada oma koduküla ja saare teiste külade elust läbi ajaloo ning praegusel ajal. Soovime, et sel aastal oleks kultuuripäeva sisulisse ettevalmistamisse ja läbiviimisse kaasatud oluliselt rohkem Vormsiga seotud inimesi. Kõigil tegutsevatel külaseltsidel on sel päeval võimalus oma tegemistest ülevaade anda.

Päeva esimeses pooles esinevad külalised. Põhiettekande teeb Eesti Vabaõhumuuseumi teadur Kadi Karine, kes on analüüsinud Vormsi arhitektuuripärandit. Rootsi vähemusrahvuste kultuurinõukogu Eestis tegevusest räägib kultuurinõukogu esimees Sofia Joons, Vormsi kodukandiühingu tegemistest annab ülevaate Margareta Hammerman

Päeva teises pooles tutvustavad vormsilased oma kodukülasid – ettekandjad on külade esindajad ning materjalid on kokku kogutud eelnenud ühistööna. Kellel on midagi põnevat, mida sooviks teistega jagada, võtke palun ühendust külade kontaktinimestega: Hullos Külli Kivi, Håkabackas Jana Kokk, Fällarnas Eidi Leht, Kersletis Elle Puurmann, Saxbys Henry Timusk, Förbys Riina Kaabel, Suuremõisas Riima Koch, Rumpos Age Kõiveer, Svibys Gert Enno, Söderbys Krista Veisson, Hosbys Marju Tamm, Norrbys Jonne Berggren, Dibys Harry Rosenblad, Rälbys Ene Sarapuu, Borrbys Hardi Kinnas.

Avatud on käsitöönäitus Meie küla meistrid, mille kujundab Vormsi Käsitöö Selts. Näituse peateemaks on Vormsi meeste käsitöö ning eesmärgiks on tutvustada Vormsi traditsioonilist meeskäsitööd. Näitusele on oodatud alalhoitud (ja ka uuesti kasutust leidnud) vanad traditsioonilised esemed ja tööriistad/vahendid aga ka tänaste meistrite tööd. Oodatud on kõik põnevad leiud ja näidised.

Õhtul etendub Sofia Joonsi ja Kristiina Ehini Vetelkõndijad ehk Vormsi perestroika, mis räägib arhailise ja maailmas ainulaadse rannarootsi pilli hiiukandle eluloost ja tema saatuslikust kohtumisest Vormsi legendaarse usujuhi ja hiiukannelde põletaja Lars Johan Õsterblomiga.

Nii päevasele üritusele kui õhtusele etendusele on korraldatud transport. Oma transpordisoovist palun andke teada tel 5638 9666. Jääme ootama teie, vormsilaste ja Vormsi sõprade kaasaaitamist ja osalust. Korraldav töörühm: Anu Streng, Age Kõiveer, Elle Puurmann, Jana Kokk, Krista Veisson, Kristina Rajando, Maris Jõgeva, Marju Tamm, Meeme Veisson

Kultuuripäev 2011 - eesti-rootsi muusika

19. märtsil toimub neljandat korda ülesaareline üritus, mille eesmärgiks on Vormsi kultuuripärandi tutvustamine, väärtustamine, säilitamine ja edendamine. Sel aastal on kultuuripäev pühendatud Maria Murmani (09.03.1911 – 03.02.2004) 100. sünniaastapäevale.

Maria oli üks vähestest pärast Teist maailmasõda Vormsile elama jäänud rannarootslastest. Oma elu ajal mängis ta rõõmuga tuhandetele külalistele saarele omast pilli – tsitrit ja laulis rannarootsi aladel levinud laule. Lisaks kohalikule muusikale tutvustas ta ka enda valmistatud Vormsi rahvariideid ning jutustas saarerahva elu-olust enne nõukogudeaega . Kultuuripäeval meenutame Mariat mitmel viisil, näidates tema rolli Vormsi kultuuripärandi hoidjana.

2011. aasta kultuuripäeva eesmärgiks on panna alus Vormsi muusika fondile, kuhu kogutakse meie saarega seotud materjale: noodid, laulusõnad, erinevat liiki salvestised. Fondi edaspidisteks kasutajateks on lasteaed ja kool, folklooriring, rahvatantsurühm ning kõik teised vormsi ja eestirootsi muusika huvilised.

Sisu poolest võib kultuuripäeva jagada kaheks. Esimene osa koosneb peamiselt kunagise eestirootsi muusikast, mida tutvustab Sofia Joons. Selle raames toimub muuhulgas vastvalminud kogumiku „Rannarootsi rahvalaulud“ esitlus.

Teise osa teema on Vormsi muusikaelu nõukogude ajast tänapäevani. Sinna kutsume-ootame esinema kõiki Vormsiga rohkem ja vähem seotud inimesi. Lisaks ootame meenutusi Maria Murmanist ja ajast enne Eesti taasiseseisvust: millised muusikakollektiivid eksisteerisid, kus ja millega esineti, kas on kellelgi Vormsi-teemalisi laule ning luuletusi jms.

Et Maria oli oma ajale omaselt tubli käsitöötegija, toimub Vormsi käsitöö näitus, kuhu ootame eksponaate ka teie poolt. Lisaks ka Mariaga seotud esemeid ja fotosid.

Eelmise kultuuripäeva aegu tekkis mõte edendada muu kultuuri hulgas ka Vormsi toidukultuuri. Tookord pauti kohaletulnuile suurepärast omaküpsetatud leiba ja kohalikust veiselihast valmistatud lihapalle. Seekordsel kultuuripäeval tahaks lõunapausil pakkuda ainult vormsilaste endi valmistatud suupoolist. Eriti hinnatud on kohalikust toorainest ja oma retsepti järgi valmistatud suupisted, nii soolased kui magusad. Välja selgitatakse parimad ehk maitsvamad tooted. Vormsi meri, metsad, aiad ja talud pakuvad palju võimalusi Vormi oma retseptide ja roogade loomiseks.

4. kultuuripäeva programmi viimane osa on Vormsi tantsude õppimine ja õhtu lõpetab ansambel, milleks praeguste plaanide kohaselt on Manija Poisid. See koosneb Manija ja Kihnu saare noormeestest. Väga uhke oleks, kui tulevikus esineks Vormsi pidudel meie kohalikest inimestest koosnev ansambel. Esimesed sammud selles suunas teevad Vormsi noored, kel on idee suvel korraldada saarte noorte laulupidu ja loomulikult ka ise sellel osaleda.

Jaga
Vormsi