Sotsiaaltoetused

Vormsi valla sotsiaaltoetused ja määrad alates 02.08.2022

1. Sünnitoetus

Sünnitoetust makstakse kui vastsündinu registreeritakse Vormsi valla aadressile ja tema vanem on olnud Vormsi valla elanik vähemalt pool aastat.

Sünnitoetuse määr on 500 eurot, millest 300 eurot makstakse välja lapse sünnil ning 200 eurot lapse aastaseks saamisel. Sünnitoetus pere kolmanda ja enama lapse puhul on 700 eurot, millest 400 eurot makstakse välja lapse sünnil ning 300 eurot lapse aastaseks saamisel. Mitmike sünnil makstakse toetust iga vastsündinu kohta.

Sünnitoetuse taotlemiseks esitab lapsevanem vallavalitsusele taotluse. AVALDUSE VORM 

2. Esimesse klassi mineva õpilase toetus

Esimesse klassi mineva õpilase toetust makstakse õpilasele kui tema elukoht rahvastikuregistris on registreeritud Vormsi valla aadressile ning laps asub õppima Vormsi Lasteaed Põhikooli esimesse klassi statsionaarsesse õppevormi.

Esimesse klassi mineva õpilase toetuse määr on 200 eurot ning toetuse taotlemiseks on vajalik esitada taotlus. AVALDUSE VORM

3. Üheksandat klassi lõpetava õpilase toetus

Üheksandat klassi lõpetava õpilase toetus on ühekordne toetus, mille eesmärk on lapse põhikooli lõpetamisega kaasnevate kulutuste osaline katmine. Toetust makstakse õpilasele, kelle elukoht rahvastikuregistris on Vormsi valla aadressil ning kes lõpetab Vormsi Lasteaed-Põhikooli statsionaarses õppes.

Toetuse määr on 200 eurot ning selle taotlemiseks esitab lapsevanem taotluse.  AVALDUSE VORM

4. Üld- või kutseharidust omandava õpilase toetus

Üld- või kutseharidust omandava õpilase toetuse eesmärk on lapse mandril õppimisega kaasnevate kulutuste osaline katmine. Toetust makstakse Vormsi Lasteaed-Põhikooli lõpetanud noorele, kelle pere elab aastaringselt saarel ning kelle vanus ei ületa 19 eluaastat.

Erandkorras makstakse vallavalitsuse otsusega üld- või kutseharidust omandava õpilase toetust kui tulenevalt õpilase hariduslikust erivajadusest ei ole võimalik korraldada õpet Vormsi Lasteaed-Põhikoolis või kui õpilane muul objektiivsetest põhjustest tingitud erakorralisel juhul on sunnitud jätkama õpinguid väljaspool saart ning seetõttu ei olnud võimalust lõpetad Vormsi Lasteaed-Põhikooli või kui õpilane ei ole tulenevalt hariduslikust erivajadusest omandanud üld- või esmakordset kutseharidust 19 eluaasta jooksul.

Toetuse taotlemiseks esitab lapsevanem vallavalitsusele taotluse. Toetust makstakse igakuiselt 1. septembrist kuni 31. maini ning toetuse määr on 100 eurot kuus. AVALDUSE VORM

5. Lasteaia osalustasu toetus

Kui ühest peres käib lasteaias kaks last, siis teise lapse osalustasu on 50% ühe lapse tasust. Kui ühest perest käib lasteaias kolm või enam last, siis kolmas ja iga järgnev laps on kohatasust vabastatud. Toetus arvestatakse lasteaia nimekirja alusel.

“Vormsi valla lasteaia vanemate poolt kaetava osalustasu määr ja tasumise kord”

6. Lasteaia päevatoidu toetus

Lasteaia päevatoidutoetuse eesmärk on tagada täisväärtuslik toit igale lasteaialapsele. Lasteaia päevatoidu toetus on võimalik taotleda Vormsi Lasteaed-Põhikoolis alusharidust omandavate laste vanematel kui lapse elukoht rahvastikuregistris on registreeritud Vormsi valda. Toetust makstakse ulatuses, mis tagab taotlejale toimetulekupiiri. Muudel juhtudel kehtestab toetuse määra vallavalitsus.

AVALDUSE VORM

7. Jõulutoetus

Jõulutoetust makstakse iga aasta neljandas kvartalis üksikvanematele ja kolme ning enamalapselistele peredele. Jõulutoetuse määr on 50 eurot.. Toetust saavate laste nimekirja kinnitab vallavalitsus.

8. Juubelitoetus

Alates 70. eluaastast makstakse juubelitoetust iga nulli või viiega lõppeva juubeli puhul. Juubelitoetuse määr on 50 eurot.

Alates 80. eluaastast makstakse sünnipäevatoetust igal sünnipäeval. Toetuse määr on 20 eurot.

Juubelitoetuse väljamaksmist korraldab valla sotsiaaltöö eest vastutav isik.

9. Matusetoetus

Matusetoetust makstakse Vormsi valla elaniku surma korral tema matuse korraldajale.

Erandkorras makstakse toetust matuse korraldajale, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht asub Vormsi vallas ja kes taotleb toetust sellise isiku matuse kulude katmiseks, kellel puudus rahvastikuregistrijärgne elukoht või kelle eest ei ole võimalik saada toetust elukohajärgsest kohaliku omavalituse üksusest.

Toetuse taotlemiseks esitab matuse korraldaja vallavalitusele taotluse kolme kuu jooksul alates isiku surma registreerimisest. Matusetoetuse määr on 250 eurot. AVALDUSE VORM

10. Puudega lapse hooldajatoetus

Puudega lapse hooldajatoetust makstakse igakuiselt perekonna toimetuleku toetamiseks, kui perekonnas on vaja hooldada 3 kuni 18 aastast raske või sügava puudega last ning lapse hooldaja ei saa töötada puudega lapse igapäevase hooldamise tõttu.

Taotluse esitab puudega lapse hooldaja, lisades taotlusele:
– sotsiaalkindlustusameti otsuse lapse puude raskusastme tuvastamise kohta;
– puudega lapse kehtiva rehabilitatsiooniplaani;
– eeskostjaks määramise kohtumääruse või hooldusperega sõlmitud lepingu, kui toetuse taotleja ei ole lapse vanem.

Toetus määratakse kuni lapse puude kestuse viimase päevani, puudega lapse täisealiseks saamiseni või eestkoste või perehooldsulepingu lõpptähtajani. Toetust ei määrata kui lapse hooldamine on püsivalt tagatud teiste sotsiaal- ja/või haridusteenusega, täiendavate toetuste või mu abi osutamisega.

Toetust makstakse rahvastikuregistri järgi Vormsi vallas elava puudega lapse hooldamise eest toetuse määramise otsuse tegemise kuu esimesest kuupäevast. Toetuse maksmine lõpetatakse hooldaja taotluse alusel või kui on ära langenud toetuse määramise alused. Hooldaja on kohustatud teavitama sotsiaaltöötajat 10 tööpäeva jooksul asjaoludest, mis toovad kaasa hoolduse lõpetamise.

Puudega lapse hooldajatoetuse määr on 100 eurot. Osalise hooldusvajaduse korral on hooldajatoetus 75% ning pideva hooldusvajaduse korral 100% puudega lapse hooldajatoetuse määrast.

“Vormsi valla sotsiaaltoetuste määrad ja maksmise kord” korraldus nr 84

11. Peretoetus

Peretoetus määratakse vajadusel üksikvanematele, mittetöötavatele pensionäridele, kolme- ja enamalapselistele peredele, puudega isikutele ja majanduslikult vähekindlustatud isikutele või peredele igapäevaelus toimetulemiseks.

Toetuse taotlemiseks esitab isik vallavalitsusele taotluse. Toetust makstakse suuruses, mis tagab taotlejale toimetulekupiiri. Muudel juhtudel kehtestab toetuse määra vallavalitus. Peretoetust makstakse vallavalitsuse korralduse alusel.

AVALDUSE VORM

12. Tervisetoetus

Üksikvanematele, mittetöötavatele pensionäridele, kolme- ja enamalapselistele peredele, puudega isikutele ja majanduslikult vähekindlustatud isikutele või peredele makstakse piisavate rahaliste ressursside olemasolu korral toetust tervise taastamiseks ja säilitamiseks tehtavate vajalike kulutuste osaliseks hüvitamiseks. Toetust saab taotleda:

  • retseptiravimitele tehtud kulude osaliseks hüvitamiseks;
  • prilliklaaside ostmiseks;
  • tehniliste ning muude abivahendite ostmise ja rentimise omaosaluskulude osaliseks hüvitamiseks;
  • põetus- ja hooldusvahendite ostu kulude osaliseks hüvitamiseks;
  • muude põhjendatud tervisega seotud ja erivajadusest tulenevate kulude katmiseks.

Tervisetoetuse määr on 150 eurot aastas. Toetuse taotlemiseks esitab isik vallavalitsusele taotluse koos vastavate kuludokumentidega. Taotlusi võetakse vastu kord kvartalis, kvartali viimase kuu esimeses pooles või kui kulutusi on tehtud vähemalt 50 euro ulatuses. Hüvitamisele kuulub mitte rohkem kui 50% abikõlblikust kulutustest. AVALDUSE VORM

13. Erakorraliste kulutuste hüvitamine

Erakorraliste kulutuste hüvitamise eesmärk on osaliselt leevendada isiku või tema perekonna elu, tervist või toimetulekut ohustavat olukorda. Toetust saab taotleda õnnetusjuhtumi, tulekahju, varguse, haiguse või muu raske sündmuse korral; elukorralduse või eluasemega seotud kulude katmiseks, mille tegemise vajadus on vältimatu.

Toetuse taotlemiseks esitab isik või erandkorras kolmas isik vallavalitsusele taotluse, millele võimalusel lisatakse vastavate ametkondade tõendid taotluse põhjendatuse kinnitamiseks.

Erakorraliste kulutuste hüvitamiseks määratakse toetust ulatuses, mis tagab isikule kehtiva toimetulekupiiri. Toetust määratakse ja makstakse koheselt, kui ohus on inimese tervis ja elu või kui toetuse hilisem maksmine toob kaasa täiendavaid kulutusi. AVALDUSE VORM

14. Täisealise isiku hooldaja toetus

Täisealise isiku hoolduse teenus on teenuse saajale tasuta. Teenuse taotlemiseks esitatakse hooldaja määramise taotlus. Hooldaja määratakse hooldatava nõusolekul. Hooldajal on õigus hooldajatoetusele, mis on vastavalt raske puudega isiku hooldamise korral 80 eurot kuus ning sügava puudega isiku hooldamise korral 100 eurot kuus. AVALDUSE VORM

15. Toimetulekutoetus

Toimetulekutoetus on rahaline abi puuduses inimesele või perele, mis tagab minimaalsed vahendid igapäevaseks eluks (toit, ravimid, riided, eluasemekulud jms) ning mida taotletakse kohalikust omavalitsusest. Toimetulekutoetust on õigust saada inimesel või perel, kelle kuu netosissetulek pärast eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri.

2023.aastal on toimetulekupiir:

  • pere esimesele või ainsale liikmele 200 eurot,
  • igale järgnevale täiskasvanud pereliikmele 160 eurot ja
  • igale alaealisele lapsele 240 eurot.

Toimetulekutoetuse määramisel loetakse perekonnaliikmeteks samas eluruumis elavad ühise majapidamisega:
1) abielus või abieluga sarnanevas suhtes olevad isikud;
2) esimese ja teise astme alanejad ja ülenejad sugulased;
3) muud isikud, keda seob ühine kodune majapidamine.

Toimetulekutoetuse taotlemiseks jooksva kuu eest tuleb taotlejal või tema perekonnaliikmel isiklikult pöörduda hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks sotsiaaltöötaja poole. Seal täidab taotleja vormikohase avalduse, kuhu märgib toimetulekutoetuse määramisel arvessevõetavate isikute nimed, nende isikukoodi ja sotsiaalse seisundi.

Taotlusele lisatakse dokumendid, mis tõendavad:

  • isikut, sh perekonnaliikmete isikuid (esmakordsel taotlemisel; sünnitunnistus, ID-kaart);
  • üle 16-aastaste pereliikmete õppimist (esmakordsel taotlemisel; õpilastel kehtiv õpilaspilet või koolitõend);
  • isiku arvelduskontot, kuhu soovitakse toetuse summa maksmist (kolmanda isiku arvelduskontole kandmisel taotleja omakäeline avaldus);
  • üksi elava isiku või perekonnaliikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekuid (kui sissetulekut ei ole võimalik dokumentaalselt tõendada, siis kinnitab taotleja seda oma allkirjaga);
  • makstud elatise suurust, elatise saamist või elatise sissenõudmist;
  • eluruumi kasutamise õigust (juhul kui soovitakse, et toetuse määramisel võetakse arvesse ka eluasemekulud);
  • jooksval kuul tasumisele kuuluvaid eluasemekulusid (korteriühistu arve jm);
  • eelmisel kuul hüvitatud eluasemekulude tasumist;
  • üksi elava või perekonnaliikmete eelmise kuu pangatehinguid ja esmakordsel taotlemisel taotlemisele eelneva kuue kuu pangatehinguid (väljavõte pangakontost).

Esmakordsel taotlemisel või esemete koosseisu muutumise korral esitab taotleja kirjaliku loetelu enda ja oma perekonna kasutuses või omandis olevatest järgmistest esemetest:

  • kinnisasjad ja vallasasjadest eluruumid;
  • sõidukid liiklusseaduse tähenduses;
  • väärtpaberid väärtpaberituru seaduse tähenduses.

Taotleja on kohustatud esitama kõik teadaolevad tõesed ja täielikud andmed, dokumendid ja muud tõendid, mis on vajalikud toetuse saamise õiguse väljaselgitamiseks.

Toetust arvestaval sotsiaaltöö spetsialistil on õigus saada teistelt juriidilistelt ja füüsilistelt isikutelt taotleja kohta vajalikke täiendavaid andmeid, kui nende avaldamine ei ole seadusega keelatud.

Toimetulekutoetuse arvestamise alus on üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, millest arvestatakse maha makstud elatis, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning kehtestatud toimetulekupiir.

Toimetulekutoetuse (TT) arvestamise valem on: TT=(EK+TP)-S

  • üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek (S)
  • jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud piirmäärade ja normpinna ulatuses (EK)
  • kehtestatud toimetulekupiir (TP)

Sissetulekute arvestamine:  eelmise kuu netosissetulekuks loetakse eelmisel kalendrikuul saadud sissetulek või põhjendatud juhtudel taotluse esitamisele eelnenud 30 kalendripäeva jooksul saadud sissetulek.

Sissetulekute hulka ei arvata:

  • riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve vahenditest makstud ühekordseid toetusi;
  • kohaliku omavalitsuse üksuse õigusaktide kohaselt perekonna sissetulekust sõltuvaid või konkreetse teenuse kulu kompenseerimiseks määratud kohaliku omavalitsuse eelarvevahenditest makstud perioodilisi toetusi;
  • puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstud toetusi, välja arvatud puudega vanema toetus;
  • riigi tagatisel antud õppelaenu;
  • tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel või struktuuritoetuste vahenditest makstavat stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust;
  • õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel makstud põhitoetust, vajaduspõhist õppetoetust, vajaduspõhist eritoetust ja õppeasutuse moodustatud eritoetuse fondi vahenditest makstud toetust;
  • töist sissetulekut, mille on saanud põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppiv keskhariduseta laps kuni 19-aastaseks saamiseni või 19-aastaseks saamist kuni jooksva õppeaasta lõpuni või õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni

Kui toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonna liige hakkab saama töist sissetulekut ning enne seda oli talle vähemalt kahel järjestikusel kuul määratud toimetulekutoetus, mille arvestamisel ei võeta arvesse töist sissetulekut, ei arvata töise sissetuleku saamisele vahetult järgnevatel kuudel toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekute hulka
1) kahel kuul 100% töisest sissetulekust ja
2) seejärel neljal kuul 50% töisest sissetulekust.

Erisust kohaldatakse toimetulekutoetuse arvestamisel ühel korral 24 kuu jooksul kohaldamisest arvestades.

Töiseks sissetulekuks loetakse tasu, mis on saadud töö- või teenistussuhtes või võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu alusel, samuti füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusest saadud tulu.

Kohaliku omavalitsuse üksus võib kaalutlusõiguse alusel toimetulekutoetuse arvestamisel üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka mitte arvata:
1) õppimist ja töötamist soodustavaid stipendiume ning toetusi;
2) konkreetse kulu või kahju katmiseks saadud hüvitisi;
3) lähedastelt toimetuleku parandamiseks saadud rahalisi toetusi ja kingitusi kuni poole toimetulekupiiri ulatuses perekonna kohta kuus.

Arvesse võetavad eluasemekulud:
Toimetulekutoetuse arvestamisel üksi elavale isikule või perekonnale, kellele on toimetulekutoetuse arvestamisele vahetult eelnenud kuuel kuul määratud toimetulekutoetus, võib võtta arvesse muid ühekordseid eluasemekulusid, mille tegemise vajadus on vältimatu ja tuleneb õigusaktist või tingitud ohust inimese tervisele või elule, kuni ühe toimetulekupiiri ulatuses kalendriaasta jooksul. Toimetulekutoetuse arvestamisel ei arvata varem tekkinud eluasemekulude võlgnevust jooksva kuu eluasemekulude hulka ja seda ei kaeta toimetulekutoetuse arvelt.

Toetuse võib jätta määramata või vähendada määratavat toetuse summat, kui:

  • toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige on töövõimeline tööealine isik, kes ei tööta ega õpi täiskoormusega ega viibi akadeemilisel puhkusel;
  • toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige on töövõimeline tööealine isik, kes ei tööta ega ole Eesti Töötukassas töötu või tööotsijana registreeritud;
  • toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige on töövõimeline tööealine isik, kes ei tööta ja on Eesti Töötukassas töötuna registreeritud, kuid on ilma mõjuva põhjuseta jätnud individuaalse tööotsimiskava täitmata või keeldunud pakutud sobivast tööst;
  • toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige on töövõimeline tööealine isik, kes ei tööta ja on ilma mõjuva põhjuseta keeldunud kohaliku omavalitsuse üksuse pakutud sobivast tööst;
  • toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige on töövõimeline tööealine isik, kes ei tööta ja on ilma mõjuva põhjuseta keeldunud kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavast iseseisvat toimetulekut soodustavast sotsiaalteenusest;
  • toimetulekutoetuse taotlejal või temaga koos elaval ülalpidamist saama õigustatud lapsel või muul abi vajaval alanejal või ülenejal sugulasel, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama, on õigus saada elatist, kuid taotleja keeldub elatise saamise kohta dokumenti esitamast või elatist sisse nõudmast;
  • kohaliku omavalitsuse üksus leiab, et toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis olev vara, selle üürimine, rentimine või müümine tagab temale või perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid;
  • toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige ei ole kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul muul viisil püüdnud enda ja oma perekonna materiaalset olukorda parandada.

Toimetulekutoetuse määrab ja maksab vallavalitsus sotsiaalhoolekandeseadusega kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras. Toimetulekutoetuse määramise arvesse võetavad eluasemekulude piirmäärad kehtestab vallavalitsus.

Vormsi Vallavolikogu otsus – Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel

Vormsi