Märtsi alguses saadeti umbes 6000 maaomanikule, kellel on vähemalt üks hektar pärandniitu, välja pärandniiduteemalised infokirjad. Olenemata sellest, kas maaomanik teab oma maa traditsioonilisest väärtusest või mitte, heidab infokiri valgust nende maastike majandamise vajalikkusele ning annab nõu, mida teha, kui on soovi ja huvi oma maadel asuvaid pärandniite majandama hakata: Infokiri
Kõik, kes te elate või omate maad kaitse- või hoiualal, palun konsulteerige Keskkonnaameti maahooldusspetsialistidega enne uue idee teostamist oma maaüksusel. Neil aladel tõepoolest on teatavad piirangud ja sellest tulenevalt on ka maamaks väiksem või olematu. Samuti on taastamiseks ja hooldamiseks võimalik taotleda erinevaid toetusi ning ka sellekohast infot saab Keskkonnaametist.
Keskkonnaameti maahooldusspetsialist Vormsis on Priit Kukk, tel. 5308 8935, priit.kukk@keskkonnaamet.ee.
Kahetsusväärne juhtum Pärnumaal
Eesti pärandniidud palusid jagada siinjuures kahetsusväärsest juhtumit Poanse hoiualal Pärnumaal, kus on väga esinduslik hooldatav loopealne. Alal oli eeskujulik struktuuriline kadakate katvus harukordsete kuni 5-6 m kõrguste püramiidjate kadakatega. Sealne maaomanik eemaldas ühes osas loopealsel pea kõik kadakad Keskkonnaametiga kooskõlastamata. Seda, kas tegemist on elupaiga kahjustamisega, selgitab edasine menetlus, kuid kadakate eemaldamisega muutus kindlasti aastakümnete jooksul kujunenud pärandniidu maastikuline ja esteetiline ilme ning väärtus.
Pärandniitude säilimiseks tuleb neid hooldada karjatamise või niitmise ja koristamise teel. Neid ei tohi hävitada ega kahjustada näiteks üles harides, metsastades, kraavitades, ehitustegevusega või muul moel, mis niidu taimestikku kahjustab. Kaitse- ja hoiualadel tuleb silmas pidada mitmeid piiranguid, seepärast tuleb tegevused kooskõlastada Keskkonnaametiga, sealhulgas ka puu- ja põõsarinde kujundamine.
Foto: Kaie Kattai
