Põnevad kivid ja rändrahnud

Misjonär Österblomi mälestuskivi
Kirikuaia lõunaosas asub 1936. aastal missionär Lars Johan Österblomile pühendatud mälestussammas. Österblom saabus Vormsile 1873. aastal. 13 aasta jooksul, jättis ta rahva harimisse, kasvatusse ning ellu märgatavad jäljed. Ta asutas kolm kooli ja mitmeid palvemaju. 1887. aastal oli Österblom sunnitud saarelt lahkuma.

Rannarootslaste eestvõitleja Hans Pöhli mälestuskivi
Hullo külas asub Hans Pöhlile püstitatud mälestuskivi. Pöhl oli eestirootslaste esimesi haritlasi ja rahvuslikke äratajaid. Ta oli 1920-ndatel Eesti rootslaste esindaja Eesti Vabariigi valitsuses ning ühtlasi õpetaja nii Noarootsis kui Tallinnas.

Parunikivi
Vormsi viimase paruni Otto Friedrick Fromhold von Stackelbergi mälestuskivi ehk Parunikivi
asub Hullo külas pisut metsa sees. Kivi ümbermõõt on 20,6 m ja kõrgus 2,4 m ning maht 40 m3 (H. Viiding, 1986). Seltsimaja juurest suurelt teelt osutab sellele ka vastav viit. Rahvajuttude kohaselt olevat Vormsi viimane parun armastanud selle kivi juurde jalutuskäike teha. Kivile on raiutud tekst: „Isale armastavatelt poegadelt“.

Huitbergi paekühm
Üks paeluvamaid kohti Vormsil on saare keskel kuusemetsas asuv Huitbergi paekühm. Üle 400 miljoni aasta vanune jää poolt siledaks lihvitud korallriff on tekkinud Ordoviitsiumi troopilises madalmeres elanud loomakeste lubikodadest. Lubjakivipaljandil samblavaibast vabadel kohtadel võib näha kivistisi, lubjakiviõnarustes on endale kasvupaiga leidnud kaitsealused sõnajalad.

Vargstein ehk Hundikivi
Kersleti küla lähedal metsas asuva Hundikivi ümbermõõt on 18,7 m ja kõrgus 2,5 m. Nelinurkse pôhiplaaniga, tasase laega lapik rahn on kohati kaetud samblikega. Kivi läbib suur horisontaalne lôhe.

Smen
Smen ehk sepakivi on suurim saare siseosa rändrahnudest. Kivi asub Borrby küla Knutersi talu endisel heinamaal ja on 22,6 m ümbermõõduga ja 4,2 m kõrgune. Järskude külgedega alasit meenutav tahukakujuline rabakivigraniidist rahn. Lagi on kaldtasane, mis laskub edelasse. Kivil kasvab rohkesti samblikke. Rahnu kirdeosa on jäänud peaaegu maapinnale, kaguosa istub arvatavasti kuni 1,5 m sügavuselt maa sees. Rahvajutu järgi olevat rahnu otsas päästnud end mõned talupojad tatarlaste rüüsteretkede ajal 1575 keeva veega ja kivide loopimisega.

Kirikukivi
Rändrahn Norrby külas. Kivi pikkus on 7,8 m, laius 7,3 m, kõrgus 5,6 m, ümbermõõt 25-30 m. Kivi on rabakivigraniidist ja asub Kerkgrunne saare põhjaservas rannavees ning on hõlpsasti leitav. Kivi jääb Väinamere hoiualale. Iseloomulik tunnus on rahnu idaosas 1851. aasta veeseisu märkiv kriips.