Ajahambast puretud hooned

Suuremõisa mõisakompleksi varemed
1604. aastal Vormsi saarele rajatud Suuremõisa esimene omanik oli Magnus Brümmer. Sellest ka küla rootsikeelne kohanimi Magnushof.

Alates 1620. aastatest kuulus mõis tollastele Haapsalu linna omanikele de la Gardie aadliperekonnale. 1691. aastal võõrandati mõis Rootsi riigi omandisse. Alates 1894. aastast kuulus mõis riigile ja seal asus tütarlaste sanatoorium.

1920-30. aastatel seisis mõisa peahoone kasutuseta ning lammutati. Hoonest on säilinud väike varemeteküngas koos mõne müürijupiga. Ka enamik kõrvalhooneid on hävinud või varemeis. Tervena, kuid ümberehitatuna, on säilinud vaid viinavabrik ja osa karjakastellist. Alles on ka suur park.

Suuremõisa Hollandi tüüpi tuuliku varemed
Suuremõisa külas asuvad Hollandi tüüpi tuuliku varemed. Säilinud on tüvikoonusekujuline kivimüüritis, mis seestpoolt tugistatud hilisema sisselaotud ringmüüritisega. Ehitusaeg arvatavasti 18. sajandi lõpp – 19. sajandi algus.

Õigeusu kirik Hullos
Vene Õigeusu kirik ehitati Hullosse 1889. aastal ning tegutses kõigest 35-40 aastat. Juba 1937 olid jumalateenistused kirikus lõppenud ja kivikiriku aknad laudadega kinni löödud. 1938. aastal oli koguduses 7 hinge. Kolhoosi ajal kasutati kirikut laona ja praegu asub see koristamata lagunev kirik töökoja territooriumil.