Meeldetuletus jalgratturile

Käes on kevad ja ilmad lähevad järjest ilusamaks. Soov sõita jalgrattal on kõigil kaherattaliste sõprade südames. Usutavasti on pika sügise ja talvega ära ununed nii mõnigi reegel, mille järgimine tänaval on turvaliseks liiklemiseks vajalik.

Jalgratast võib iseseisvalt sõiduteel juhtida vähemalt 10-aastane laps, kes on läbinud vastava väljaõppe ning kannab kaasas jalgrattajuhiluba. Juhiluba peab kaasas kandma kuni 16-aastaseks saamiseni. Koos täiskasvanuga võib sõiduteel jalgratast juhtida vähemalt 8-aastane laps.

Juhiloa saamiseks tuleb pöörduda esmalt kooli poole. Kui õppeasutuses seda teha pole võimalik, siis tuleb minna liikluskasvatuse kodulehele (www.liikluskasvatus.ee) ja sealt valida jalgratturite eksamineerijad (Läänemaa liiklusbüroo).

Tuletan meelde, et alla 16-aastastel on jalgrattaga sõites kiivri kandmine kohustuslik. Kindlasti ei peaks kinni jääma sõnassekohustuslik, sest kiiver kaitseb õnnetuse juhtudes reaalselt selle kandja elu ja tervist. Kiivri kandmine on asjakohane elu ja tervise kaitsmiseks ka täiskasvanutele.

Lisaks eelnevalt loetletud reeglitele tuleb tähelepanu pöörata kindlasti rataste tehnilisele olukorrale. Kontrollige enne sõitu üle, kas ratta pidurid on töökorras, olemas kõik vajalikud helkurid (ees valge helkur, taga punane ja mõlema rattaküljel kollane helkur). Veenduge, et signaalkell on kinnitatud ja pimedal või halva nähtavuse korral sõitmiseks on olemas ees valge tuli ja taga punane. Jalgrattaga sõitmisel kehtib nii nagu teistegi liiklejate puhul põhimõte: näe ja ole nähtav! Tuleb teha kõik endast olenev, et end liikluses nähtavaks teha, eriti pimedal ajal või sajuse ilmaga.

Lisaks sellele, et kõigi loetletud reeglitega arvestada, on vaja arvestada ka teiste liiklejatega, sest üksteisega arvestamine on ohutuks liiklemiseks oluline.

Kõnniteel võib sõita ainult alla 13-aastane jalgrattur ja tema kuni kaks saatjat ning väikelast rattatoolis sõidutav jalgrattur ja jalgrattur kui sõiduteel sõitmine tee seisukorra tõttu on oluliselt raskendatud.

Kindlasti olete kohanud liikluses noori, kes uhkelt, käed risti rinnal rattaga sõidavad või esiratas õhus, tagarattal tasakaalu katsetavad Nad on ohtlikud mitte ainult kaasliiklejatele vaid ka iseendale ja selline käitumine on lubamatu. Igasugune trikitamine jäägu siiski kõrvalistesse kohtadesse või selleks mõeldud ekstreemspordi parki.

Tänava- ja maanteepildist jääb silma, et tihti kasutatakse kaherattalisi ka veomasinatena. Kes veab raamile kinnitatud laudu, kes pakiraamil või juhtraual sõpra. Nagu juba pakiraami nimigi ütleb, on tegemist pakkide vedamiseks mõeldud alusega. Juhtraamil kellegi sõidutamine võib olla ebaturvaline nii juhile kui ka „kaassõitjale“. Ärge vedage esemeid, mis takistavad juhtimist või tekitavad täiendavat ohtu teile endale ja teistele liiklejatele.

Sõidutada võite ainult sõitjat, kes istub spetsiaalselt selleks ettenähtud istmel ja kannab kinnirihmatud nõuetekohast kiivrit. See tähendab väikelapse sõidutamist talle ohutul moel.

Jalgrattaga võib sõita ülekäigurajal, kuid sellel juhul ei ole jalgratturil eesõigust sõidukijuhtide suhtes. Soovitan sõiduteed ületada jalgratas käekõrval, et autojuhil oleks aega reageerida ja peatuda. Ootamatult ülekäigurajale sõitev jalgrattur paneb ohtu nii enda kui ka tekitab ohtliku olukorra äkkpidurdavale autole.

Jalgratas maksab palju, mistõttu kindlasti peaks mõtlema ka oma kaherattalise sõbra turvalisusele sel ajal, kui kaherattaline on omaniku tähelepanu alt väljas ja järelevalveta. Oma tähelepanekute põhjal saan väita, et poodide ja koolide juures on paljud jalgrattad lukustamata, kuigi mõnedel neist on lukud küljes. Jalgrataste vargused pole maapiirkonnas küll sagedased ja igapäevased, kuid alati on parem karta kui kahetseda.

Kui neid reegleid jälgida, tuletada meelde nii endale kui ka selgitada oma lastele, siis on jalgratta sõit turvaline ja nauditav.

Kiur Klippberg

Haapsalu politseijaoskonna piirkonnapolitseinik

Vormsi