Sõbrapäeval räägiti Parunikivi metsa majandamisest

Sõbrapäeval räägiti Parunikivi metsa majandamisest

Maris Jõgeva, MTÜ Läänerannik

 

Miks RMK vormsilased Parunikivi metsa kutsus?

Kõik sai alguse sellest, kuidas RMK võttis mõni aeg tagasi plaani Hullo külas asuva Parunikivi metsa hooldamise ning kavandas kahele eraldisele lageraied. Möödunud suvel saatsid aga Vormsi metsast hoolivad kohalikud ühingud, ettevõtjad ning kogukonnaliikmed, kokku üle 70 inimese, RMKle pöördumise palvega raiekava üle vaadata. Pool aastat läks aega, kuni saime vastuse –  olles kaalunud kogukonnaliikmete argumente ja vaadanud üle oma plaanid pakkus RMK esialgse lageraie asemel välja aegjärgse. Selleks, et kogukonnale selgitada mida uus kava täpsemalt tähendab, kutsus metsaülem asjast huvitatud metsa jalutuskäigule.

Millest metsas räägiti?

Sõbrapäeval toimunud kohtumisel kogukonnaliikmete ja teistegi huvilistega osales ligi paarkümmend inimest. RMK Läänemaa metsaülem Tanel Ehrpais rääkis põhimõtetest, mille alusel RMK metsamajanduslikke töid korraldab ning täpsemalt keskendus ta loomulikult Parunikivi metsas 2020-2021 aastatel kavandatavatele raietele.

Parunikivi metsa majandatakse kui puhkemetsa, mille raieplaani aluseks on soov raiuda metsast välja vanemad kuused, et metsa ulatuks rohkem valgust ja tekiks ka metsa looduslik uuendus. See omakorda aitaks kaasa männi järelkasvule, tekiks uus metspõlv. RMK sooviks on tagada, et metsas oleks eri vanuses puid ja metsa asemel ei leiaks me ühel hetkel eest ümberkukkunud puudega platsi.

Metsa asjakohasema hooldamise viisi valikut mõjutavad mitmed tegurid, mida vormsilased ka jalutuskäigul ja sellel toimunud arutelul välja tõid. Näiteks:

* Oluline on järgida, et raietega ei suureneks tormikahjustuste oht. Kõige enam tormiheidet põhjustab lageraie.

* Raiega saab muuta metsa ilmet, näiteks kui sooviks on näha rohkem männimetsa, siis vajavad noored puud rohkem päikest. Valguskonkurentsi kõrval on puudel ka juurkonkurents.

* Kui sooviks on taastada või luua tingimused mustikametsaks, on vaja anda männile paremad tingimused kasvamiseks. Teisalt on kuuse-männi segametsad jällegi liigirikkamad. Mida liigirikkam on mets, seda väiksem on ühe või teise liigi (putukate) kahjustusoht.

* Kui kuuselatt enne raiet välja võtta, ei tohi teha seda alates mäha ajast (aprilli lõpp) kogu soojal ajal, mis soodustab kahjurite levikut. See kehtib kogu metsaraide kohta.

* Suvisel ajal ei ole soovitatav raiet teha üraski leviku tõkestamiseks. Kui metsapatoloog lubab üraskikahjustusega puud välja võtta, siis on väga raske suvel leida see umbes 2 nädalane aeg enne üraski väljalendu, millal jõuab palgi ära töödelda. Targem oleks jätta kuivanud puud mitmeks aastaks püsti, sest nendes üraskeid ei leidu, aga nende looduslikud vaenlased elavad seal talve üle. Välja tuleks vedada puud, mis on veel elus, aga hakkavad kustuma – rohelust on vähem, vaigunired koorel, silmaga on näha, et puul elujõudu vähem.

* Samuti ei ole õigustatud juurepessuga puistus raie soojal ajal, mil seeneeosed hästi levivad. Haige puu kännul mürkkemikaali kasutamine suvisel ajal ei anna ka soovitud tulemust.

Pika arutelu tulemusel, kus vaadati juba ka konkreetseid puid, lepiti kokku, et Parunikivi metsas tehakse valikraie:

  • Teeäärne käänupealne lank (0,97 ha): I rindest raiutakse välja kuused, männid jäävad. Alusmetsas jäetakse alles kuused. See kindlustaks ka selle, et I rinde mänd ei muutuks tormihellaks. 5-6 aasta pärast vaadatakse lank üle ja kavandatakse edasine raie. Edaspidi raiutakse ka alusmetsas kuuske jättes loomulikud kuusehäilud alles.
  • Sastava tagune (2,38 ha) valikraiel raiutakse välja I rinde kuusk ja alusmetsa kuusk.

Kokkuvõttes on valikraie kindlasti metsa ilme ning selle koosluste hoidmiseks sobilikum:

Aegjärkne raie on üks turberaie alaliike, mille eesmärgiks on uue metsapõlve väljakasvatamine vana metsa turbe all. Aegjärkse raiega raiutakse puid järk-järgult kogu raielangi ulatuses hajusalt.

Valikraie on raie, mida tehakse metsa majandamiseks püsimetsana puistus, mis on saavutanud kehtestatud raievanuse. Valikraiel raiutakse üksikuid puid ja väikehäile. Väikehäilude läbimõõt võib olla kuni pool puistu keskmisest kõrgusest.

 

Veel tõstatati küsimus, kas metsaraie hangetel ei saaks seada tingimuseks, et töö tegija oleks Vormsi kohalik metsafirma.

Suur aitäh kõigile, kes metsas toimunud kohtumisele tulid ja ka julgelt kaasa rääkisid. RMK jaoks on kogu Vormsi kõrgendatud avaliku huviga ala (nn KAH ala). See tähendab, et kavandatud raieid kõigi eelduste kohaselt enne raiuma asumist ka kohalikule kogukonnale tutvustatakse ning parima lahenduse leiabki tõenäoliselt siis, kui arutelu valikute ja nende võimalike tagajärgede üle päriselt toimub. Saarel on riigimetsas kavandatud lähiaastatel veel mitmed lageraied: Kersleti ja Borrby teede vahelisel alal (2,16 ha), Suuremõisa metsas (1,69 ha), Näsi metsas on kaks lageraielanki (1,27 ha ja 2,39 ha) (vaata ka juuresolevaid kaarte). Metsaülem Tanel Ehrpaisi sõnul on vallavalitsusega nende raiete osas läbi räägitud, samas on vallavolikogu esimees andnud meediaski teada, et ta ei lubaks Vormsi metsas suuremaid raielanke kui 2 ha. Nii näib, et on oluline dialoogi metsa teemal kogukonna, RMK ja vallavõimu vahel jätkata.

Parunikivi metsa teemal toimunud arutelu näitas kindlasti seda, kuis erinevate huvidega arvestavaid lahendusi on võimalik leida.

RMK_raied_2020

Lühendid:

LR – lageraie

AR – aegjärkne raie

SR – sanitaarraie