Vormsi valla ja Eestirootslaste Kultuuriomavalitsuse pressiteade
27. – 29. juulini on Vormsi saarel Suur Rootsi Päev 2019 ja Olavipäeva
pidustused.
Vormsi saare praeguste elanike ning rannarootslaste
järeltulijate iga-aastane kokkusaamine tuleb tänavu eriti pidulik, sest
väärilist tähistamist vajab Vormsi Püha Olavi kiriku rajamise 800.
aastapäev. Kolme päeva jooksul on võimalik osa saada saareelu
tutvustavast kirevast kultuuriprogrammist, kus kosutust saavad nii keha,
hing kui vaim.
27. juuli algab Vormsi raamatukogu 100. aastapäeva tähistamisega koolimajas ja traditsioonilise Rälby laadaga, jätkub ühise aruteluga rahvamajas ning metsas metsa ja maa teemadel ja
lõpeb hoogsa simmaniga kiigeplatsil.
28. juulil Rootsi päevale ja kogukonnale pühendatud kontserdid, loengud
ja näitused toimuvad vabas õhus, Svibys talumuuseumis ning Vormsi Püha Olavi kirikus.
29. juuli pidulikul Olavipäeva jumalateenistusel Vormsi kirikus osalevad
peapiiskop Urmas Viilma ja piiskop Tiit Salumäe, samuti on oodata
auväärseid külalisi ja kuninglikke tervitusi Rootsist, Taanist ja
Norrast.
Suure Rootsi Päeva 2019 ja Olavipäeva korraldajad on Vormsi
vallavalitsus ja Eestirootslaste Kultuuriomavalitsus koos Vormsi Püha Olavi
koguduse, Tallinna Rootsi-Mihkli koguduse, Rannarootsi Muuseumi, Vormsi
Kodukandiühinguga, Rootsi Hariduse Seltsiga Rootsis ja Läänemaa
Metsaühistuga.
Täpsema kava leiate siit
https://vormsi.ee/vormsi_events/rootsi-paevad-ja-olavipaev/
Vormsi Püha Olavi kirik: ajaloodokumentide kohaselt lasi Norra
kaitsepühakule Pühale Olavile pühendatud kiriku 2019. aastal ehitada
Taani kuningas Valdemar II. Koguduseliikmed on olnud valdavalt
rootslased, kes on saarel aastasadu elanud.
Rootsi Päev toimub erinevatel ajaloolistel rannarootsi asualadel igal
suvel, v.a. eestirootslaste laulu- ja tantsupeo aastal. Seekordne üritus,
mis oma lõpliku näo saab kohaliku kogukonna ja kultuuriühingute kaasa
löömisel, on kaheksas, ning hõlmab endas kõike seda, mida vormsilased
ikka on Olavipäevade kavasse lisanud (kontserdid, giidituurid, tegevused
talumuuseumis, jumalateenistus ja öömissa) ning sellel korral lisaks
maa- ja metsaomanike infopäev ning seminar, kus Vormsi asustusloost
räägib Jonathan Lindström ja kiriku täituvast 800-aastasest ajaloost Ants Rajando.
Rannarootslased/eestirootslased on põline Eesti vähemusrahvus, mis
asustas kuni Teise maailmasõjani Loode-Eesti rannikualasid ja saari.
Kuni Teise maailmasõjani saamegi rääkida rannarootslastest ja
rannarootsi kultuurist. Ise on nad endid nimetanud aibofolkeks ehk
saarerahvaks. Tänapäeval on Eestirootslaste Kultuuriomavalitsuse
rahvusnimekirja (rannarootslased ja nende järeltulijad kahel pool
Läänemerd ja mujal) kantud 529 inimest, kes end teadvalt seob
rannarootslastega etniliselt, keeleliselt või kultuuriliselt.
Muu seas saab talumuuseumi juures tutvuda ka rannarootslaste DNA-kogumise käiguga ning juhiseid jagatakse nendele, kes veel soovivad oma infot sinna andmebaasi lisada. DNA uurimine annab võimaluse täpsustada rannarootslaste rändeteid, millistest kohtadest omal ajal Eestisse saabuti.
Lisainfo:
Regina Hansen, EELK Konsistooriumi avalike suhete spetsialist, 51 912
995, regina.hansen@eelk.ee
Jana Stahl, Eestirootslaste Kultuuriomavalitsuse juhatuse esimees, 53
495 368 jana@eestirootslane.ee
Ene Sarapuu, Vormsi vallavanem, 56 653 668 ene@vormsi.ee
Üritustele on õla alla pannud:
