Valmisid kuuekesed lasteaia tüdrukutele

Lisaks varasemale kolmele kuuekesele, mis valmisid eelmisel aastal kooli väiksematele tüdrukutele, sai just äsja valmis neli uut kollast kleidi lasteaia tüdrukutele.

Uued kleidid teeb omanäoliseks see, et need on tehtud originaalide järgi, mis muuseumist leitud, ning on igaüks oma nägu.

Kangad kudus käsitsi Vormsi Käsitöö Seltsi meister Marju Tamm ja õmbles nii masinaga kui ka käsitsi meister Kristina Rajando.

Marju Tamm: „Kollane lõng on värvitud kaselehtede, toomingaõite ja kollase karikakraga. Taimed on korjatud siitsamast Vormsist. Tumedad triibud on naturaalsest lambamustast lõngast. Kangas on kootud linasele lõimele, eeskujuks on võetud erinevad Vormsi kleidikesed Eesti Rahva Muuseumi ja Põhjamaade muuseumi kogudest. Protsess on selline, et kõigepealt uurin nimetatud muuseumites esemeid, siis teen tööplaani ja tellin materjalid. Seejärel ootan õiget aastaaega ja kogun taimed. Lõngad tuleb hoolega pesta ja loputada enne värvimist.“

Kristina kirjutab kleitide kohta nii:

„Vormsi rahvarõivastes on säilinud väga vanu elemente, viidates vormsilaste etnilisele päritolule ja ka vanadele kultuurikontaktidele. Vormsi rahvarõivastel on mitmeid ühisjooni eestirootsi rõivastega, kuid siiski on Vormsi rahvarõivad unikaalsed ka eestirootsi kontekstis.

Vormsil valmistati lastele täiskasvanutest erinevad rõivaid, mis on Eestis ainulaadne. Kuni kuuenda eluaastani kandsid tüdrukud kollast kuuekest-kleidikest rokk, gularocken, golarock. Vormsil oli kleidikese üldnimetuseks kuub, mis viitab kunagisele muistsele umbkuuele. Kuueke koosnes piha- ja seelikuosast. Linase lõime ja villase koelõngaga kollase-lambamustatriibulne seelikuosa volditi ja ühendati kuuekese kimonolõikelise ülaosaga. Kuueke kinnitati seljal nööpide ning lõngast aasadega. Punasest villasest kinnisedetaile nimetati upslandid. Mitmel juhul on ekslikult seda kaunistavat kinnist hoopis esiosale paigutatud (nt M. Kaarma ja A.Voolmaa raamatus „Eesti rahvarõivad“)! Kaelava kanditi 0,7 cm laiuse ja varrukasuu 5-7cm laiuse punase villase riidega. Kuue seelikuosa seati voltidesse, nii et voldiharjade vahe oli u 2 cm. Seelikuosa jäeti esiosa keskjoonel voltimata. Voldid kulgesid voltimata osast kahele poole nii, et voldiharjad kohtusid kinnise juures seljal. Kuue alumise osa laius allääres oli u 280 cm. Alläär õmmeldi üle punase laisalõngaga. 7- aastane tüdruk kandis juba emaga sarnaseid rõivaid.“

Suur-suur tänu Marjule ja Kristinale toredate uute kleitide ja Vormsi pärimuse elushoidmise eest!

Loodame, et Vormsile jääb ka lapsi, kes neid kleite kanda saavad.

Tatjana Sääs

Kultuuri- ja noorsootöö spetsialist