Valminud on Läänemaa kliima- ja energiakava 2030

2021. aasta lõpus valmis Läänemaa kliima- ja energiakava ajavaatega aastani 2030, mille peamine eesmärk on suurendada maakonnas valmidust ja võimekust kohaneda kliimamuutuste mõjudega ning vähendamaks kasvuhoonegaaside emissiooni läbi tarbimistegevuse. Veebruarikuus on kava omavalitsuste volikogudes aruatamisel ja kinnitamisel. 

Eesti, Euroopa Liidu liikmena, on võtnud eesmärgi, saavutada kliimaneutraalsus 2050. aastaks ning sealhulgas suurendada riigi regionaalse, aga ka kohaliku tasandi valmidust ja võimet kohaneda muutuva ilmastuga. Kliimamuutustega kaasnevad mõjud nii looduskeskkonnale, inimeste elulaadile ja heaolule kui ka tervisele (nii füüsilisele kui ka vaimsele). Aitamaks kaasa kohaliku tasandi kliima- ja energiavaldkondade mõtestamisele, olukorra parandamiseks seatud eesmärkide seadmisele ning saavutamisele on mitmed omavalitsused (Tartu linn, Saaremaa vald, Hiiumaa vald) Eestis varasemalt koostanud omale kliima- ja energiakava. Nii toimiti ka Läänemaal, kus Haapsalu Linnavalitsus, Lääne-Nigula Vallavalitsus ja Vormsi Vallavalitsus otsustasid Läänemaa Omavalitsuste Liidu egiidi all koostada ühise kliimakava. Kliimamuutuste mõjudega kohanemine tähendab erinevate abinõude rakendamist nii kohalike omavalitsuste, aga ka elanike poolt. 

Kliimamuutuste puhul räägitakse nii nendega kohanemisest kui ka juba avalduvate mõjude leevendamisest ning neid kahte tahku on käsitletud vastvalminud maakondlikus kliimakavas. Kliimamuutustega kohanemine tähendab seda, et inimene peab leppima juba tekkinud olukorraga ning andma endast kõik, et pidurdada ilmastu soojenemisega kaasnevaid probleeme. Läänemaa kontekstis võiks mõjudest enim esile tõsta üleujutuste ohtu, maastikupõlenguid, tulvaveed, tormid, kuumalaineid ja turismindusest tulenevat koormust loodusele. Kliima- ja energiakava metoodika kohaselt analüüsiti maakonnas kohanemisest lähtuvalt nelja erinevat valdkonda: looduskeskkond; kogukonna teadlikkus ja koostöö; tervishoid, sotsiaalhoolekanne ja päästesuutlikkus; maakasutus ja planeerimine. Andmete tõlgendamisest selgus, et väga hea on olukord meie loodus- ja elukeskkonnaga. Kuna Läänemaa omavalitsustes on valminud või valmimas värsked üldplaneeringud, siis on maakasutusele ja ehitustegevusele juba teadlikult seatud tingimused (ehituskeeluvööndid, sadeveesüsteemide ehitustingimused jms), mis aitavad vähendada tormide, üleujutuste, tulvavete, kuumasaarte ja teisi taolisi ohte inimtegevusele. Looduskeskkond on samuti Läänemaal hoitud, oleme ju kõige looduskaitstum maakond Eestis (21,2% maakonna territooriumist moodustavad kaitsealad). Teades ja tundes oma suurimat väärtust, eksponeerime seda vastutustundlikult ka enda külalistele.

Vähem on tähelepanu pööratud kliimamuutuste võimalikele mõjutustele kogukonnale. Maakonnas on olemas terviseprofiilid, kuid neis dokumentides pole käsitletud muutunud ilmastu toimet erinevatele inimrühmadele. Näiteks mõjuvad suvised kuumalained rängalt südame-veresoonkonna haigusi põdevatele inimestele, eakatele, aga ka väikelastele. Meie tervishoiusüsteem peab valmis olema, et ekstreemsete ilmastikutingimuste korral võib kasvada abivajate hulk hüppeliselt. Eelkõige võiks kohalik omavalitsus mõelda, mida tema saab sellises olukorras ära teha: tagada sotsiaaltöötajate valmidus aidata haavatavamaid elanikke, luua tiheasumitesse joogivee võtmise kohad, korraldada libeduse tõrjet jne. Oluline on selles kontekstis ka riiklike ja vabatahtlike päästekomandode olemasolu. Komandode säilimiseks peab riik ning kohalikud omavalitsused neile soovitud tuge pakkuma, sest nende roll äärmuslikes ilmastikutingimustes on vältimatu. Võtame näiteks maastikupõlengud, mis meil kahjuks igal suvel ühes või teises piirkonnas võimust võtavad. Kohalikud omavalitsused ja nende hallatavad asutused võiksid tulevikus võtta initsiatiivi ja viia kliimamuutustega seonduvat infot elanikkonnani. Näiteks koolides ja huviringides tasuks pöörata tähelepanu kliimamuutustele, sest tulevased põlvkonnad on need, kes peavad tulevikus lõivu maksma meie tänase raiskava mugavus- ja tarbimiskultuuri pärast.

Kliimamuutuste leevendamise puhul räägitakse tegevustest, mis aitavad muutuse kiirust ja mõju vähendada, seda siis kasvuhoonegaaside heitkoguste, aga ka kontsentratsiooni vähendamise abil. Kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks on oluline energiatarbimise ja tootmise vähendamine, aga ka tarbitava energia muutmine keskkonnasõbralikumaks, näiteks läbi taastuvenergia kasutamise laiendamise, hoonete parema soojustamise, säästva transpordi ja muu energiat säästva tegevuse abil. Kliima- ja energiakava metoodika kohaselt analüüsiti maakonnas leevendamise seiuskohast lähtuvalt nelja erinevat valdkonda: taristu ja ehitised; energeetika ja varustuskindlus; bio-, ring- ja majandus; liikuvus. Analüüsi käigus selgus, et Läänemaa kohalike omavalitsuste omandis on 84 hoonet ning nende peamine ühisnimetaja on suur energiakulu, kehv sisekliima ja hoonete ebapiisav kasutus. Kuna suur osa hoonetest on pärand eelmisest sajandist, siis ehitati need sel ajastul vastanud vajadustele – suuremale elanikkonnale ja enamatele teenustele. Seega on lähiaastatel omavalitsustele väljakutse, leida viisid ja võimalused kuidas neile kuuluvaid hooneid renoveerida ning muuta energiatõhusamaks ehk kaasajastada tänapäevastele tingimustele, aga ka elanikkonna vajadustele.

Liikuvuse valdkonda süüvides, leidsid eksperdid, et maakonna ühistranspordi korraldus vajaks tulevikus süstemaatilisemat jõutamist ning seda eelkõige liinivõrgu, aga ka peatuste teenusmudeli ning kergliiklusteede koosmõju arendamisel. Soojamajandust uurides leiti, et Läänemaa katlamajades tarbitakse märkimisväärsel määral turba ja põlevkivi toormet, mille eriheitetegur on üsna kõrge. Seega võiks tulevikus leida viise, kuidas katlamajad viia üle väiksema süsinikuheitega küttelahendustele.

Taastuvenergia tootmise viisid ja asukohad on paljuski määratud vastvalminud või valmivates üldplaneeringutes, seega on ka sellele teemale ennatlikult mõeldud. Taastuvenergia toodangu, aga ka selle tarbimise suurendamine omavad suurt rolli maakonna kliimaeesmärkide täitmisel. Läänemaa elektrivõrgu taristu on tänu varasematele investeeringutele Eestis üks vastupidavamaid just heitlikes ilmastikuoludes. Sarnaste investeeringutega tasub jätkata ka tuleikus. Tarbimise puhul mängib olulist rolli tänavavalgustus ja selle säästlikuks muutmine, mis omakorda vajab jällegi investeeringuid. Hea näitena võib tuua Lääne-Nigula valla, kes tänaseks on leidnud kiire ning minimaalse rahalist panust nõudva lahenduse läbi selle, et reguleerib tänavavalgustite põlemise aega.

Majandusvaldkondasid lahates selgus, et Läänemaa omavalitsuste ametnikel on tulenevalt oma tegevusvaldkonnast üldine teadmine ring- ja rohemajandusest ning keskkonnahoidlike riigihangete põhimõtetest. Samas on neil ebapiisav teadmine, et osata omavalitsuses neid põhimõtteid kasutada. Seega vajaks ametnikud tulevikus selle teemalisi koolitusi ja kogemuste vahetamise vorme teiste omavalitsustega või riikidega.

Ilmastu soojenemist saab meist igaüks oma tegevusega leevendada ning seda läbi kasvuhoonegaaside heite vähendamise, energia säästlikuma kasutamise, taastuvenergia osakaalu suurendamisega, aga ka näiteks hoonefondi rekonstrueerimise või üldisema tarbimiskultuuri abil. Mõistmaks kuivõrd kliimamuutused meid igapäevaselt mõjutavad, tuleks olulist tähelepanu pöörata ka teavitustegevusele ja koolitustele nii elanikele, ettevõtjatele, omavalitsuste ametnikele ja teistele olulistele huvirühmadele. Seniks soovitan igal lugejal lähtuda ornitoloog Tiit Leito mõttest, et rikas ei ole see, kes palju omab, vaid see, kes vähe vajab.

Läänemaa kliima- ja energiakava koostas Läänemaa Omavalitsuste Liit koos hanke käigus leitud ekspertidega Tartu Regiooni Energiaagentuurist projekti „Läänemaa kohalike omavalitsuste  kliima- ja energiakava koostamine“ raames. Projekti toetas Keskkonnaministeerium Euroopa Majanduspiirkonna Finantsmehhanismi 2014-2021 programmist Rohkem infot projekti kohta ning valminud Läänemaa kliima- ja energiakava leiab kodulehelt www.laanemaa.ee/maakonna-energia-ja-kliimakava/. 

Jaga
Vormsi