Üldhariduse rahastusmudeli muutmine ja koolid väikesaartel

Esmaspäeval, 20. mail saatsid kolme saarvalla vallavanemad haridus- ja teadusministrile ning regionaalministrile pöördumise, milles viitasid haridusleppe raames välja pakutud rahastusmudeli kitsaskohtadele. Peamine – see ei arvesta saareliste tingimuste ja väikesaarte koolide erisusega. Tänaseks on teada, et arutelu üldhariduse rahastamise osas jätkub, saarvallad on diskussiooniks valmis, et sobivad lahendusi otsida. 

*********

20.05.2024

Oleme seisukohal, et tänaseks välja pakutud koolide rahastusmudel ei ole kooskõlas püsiasustusega väikesaarte seadusega ning ei taga väikesaarte koolide püsimist. Palume üldhariduse rahastusmudeli kujundamisel arvestada enam regionaalseid erinevusi, sealhulgas koolide rolli püsielu hoidmisel ja arendamisel saartel.

Lähtume Haridus- ja Teadusministeeriumi 13.05.2024 Eesti Linnade ja Valdade Liidule saadetud kirjast nr 9.4-3.1/24/903-19, kus on selgitatud haridusleppe rahastusmudeli töörühma poolt pakutud võimalikke muudatusi üldhariduse rahastamises ja nende aluseid. Töörühma eesmärgiks oli luua selgem mudel, kus oleks haridusstrateegiale vastav rahastus igas kooliastmes ja võrdne kohtlemine olenemata koolipidajast. Kirjeldatud mudeli alusel väheneb väikesaarte koolide pidamisele riigipoolne rahastus järgmiselt: Kihnu vald -6,5%; Ruhnu vald -72,6% ja Vormsi vald -44,9%. 

Väikesaarel kooli pidamist võib pidada luksuseks, aga ei peaks. Regionaalpoliitiliselt on tegemist väga olulise riikliku valikuga. Saarte elukorralduses, ja seetõttu ka saarvaldade arenguplaanides ja eelarvetes on haridusel keskne roll, sest kohalik kool annab peredele võimaluse rajada saarele kodu, kool on nii hariduse-, kultuuri- kui laiemalt kogukonnakeskuseks. Vallad panustavad koolide hoidmisse, loodame selles tuge ka riigilt. 

Püsiasustusega väikesaarte seaduse järgi on riigi ja kohalike omavalitsuste eesmärk esmatähtsate avalike teenuste (politsei- ja päästeasutused, joogivesi, post- ja elektronside, elektrivarustus, transpordiühendus, alus-, põhi- ja keskharidus, sotsiaalabi) kättesaadavuse tagamine. Senine rahastusmudel, kus saarvaldadele riigipoolse toetuse arvestamisel lähtutakse kooli pidamiseks vajalikust õpetajate koosseisust ja õpetajate ametikohtade toetuseks on eraldatud täiendav väikesaaretoetus, on andnud kindluse nii kooli pidajatele, koolijuhtidele kui lapsevanematele – hea hariduse andmist saab jätkata ka juhul kui mõni klassikomplekt on väiksem või erinevatel põhjustel muutub õpilaste arv. Ettepanek uueks rahastusmudeliks varasemat kokkulepet ei arvesta. 

Leiame, et kujunevas üldhariduskoolide rahastamise mudelis tuleb kindlasti vaadata üle väikesaarte koole puudutav ning oleme valmis sellekohaseks dialoogiks. 

Raimet Figol, Ruhnu vallavanem

Maris Jõgeva, Vormsi vallavanem

Egon Vohu, Kihnu vallavanem

Vormsi