Noortegarantii tugisüsteemiga liitus tänavu sügisel esmakordselt 73 kohalikku omavalitsust, kelle nimekirjadest tuli välja enam kui 12 000 mitteõppivat ja -töötavat noort. Võrreldes varasemaga on tõusnud gümnaasiumiharidusega noorte osakaal.
Sotsiaalkindlustusameti noortegarantii nõuniku Heidi Paaborti hinnangul on valdkondadeülene koostöö noorte toetamisel spetsialistidele üha olulisem.
Liitunud 73 omavalitsuse nimekirjadest tuli välja 12 391 mitteõppivat ja -töötavat noort. Võrreldes eelmiste aastatega on jäänud naiste (44%) ja meeste (56%) osakaal üsna samaks. Tõusnud on gümnaasiumiharidusega noorte osakaal (36%-lt 40%-le). Endiselt on 82%-l seires välja tulnud noorte õppekeeleks olnud eesti keel ning 18%-l muu keel.
Eelmise aastaga võrreldes on mitteõppivate ja -töötavate noorte arv vähenenud kümnes kohalikus omavalitsuses keskmiselt 8%, 50s eelmises seires osalenud omavalitsuses on arv tõusnud keskmiselt 18%.
Noortegarantii tugisüsteemi näol on tegemist ühe osaga 2013. aastal alanud noortegarantii Eesti tegevuskavast toetada 15-29aastaseid noori nelja kuu jooksul pärast kooli lõpetamist või töötuks jäämisel töö, haridustee jätkamise, õpipoisiõppe või praktika pakkumisega.
Sotsiaalkindlustusameti septembris alanud teavituskampaania „Kuidas sul päriselt läheb? Tule ja räägime sellest.“ on jõudnud teise etappi. Kampaania esimeses pooles julgustati 16-29aastaseid mitteõppivaid ja -töötavaid noori pürgima riiklike tugisüsteemide abil oma eesmärkide poole. Teises osas tutvustatakse noori toetavatele spetsialistidele riiklikke kokkuleppeid, mille abil me noortegarantii tugisüsteemi raames noori toetame. Kampaaniat rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi meetmest „Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ ja Toetuse Andmise Tingimused (TAT) „Noortegarantii tugisüsteemi arendamine ja testimine“.
