14.-20. augustil toimus Vormsis ka hiiu kandle meisterdamise laager. Ülevaate ja analüüsi teeb Mihkel Soon, pillimeister ja õpetaja:
Laager läks üldjoontes väga hästi ja võrdluseks olev kaks aastat varem Vormsil toimunud laager 2018. aastal läks samuti hästi. Varem olen veel juhendanud hiiu kannelde valmistamist Roosna-Allikul 2017 toimunud laagris. Saan võrdlevalt tuua välja, mis läks paremini, mis halvemini. Ettevalmistus oli parem, kuna sai rohkem detaile ette valmistatud ja seepärast oli meisterdajatel lihtsam. Põikpuu tapp on endiselt nõrk koht – selle piisavalt täpselt tegemine on algajale suur väljakutse. Edaspidi mõtlen, kas saab seda ette ära teha või kuidagi asendada teistsuguse tehnilise lahendusega. Kõik, kes tahtsid, said oma pillid lõpuni valmis. Kes jättis keelte peale panemise hiljem kodus teha, jättis mu ilma võimalusest teada saada, mis häält pill teeb. Plaanitud ajavahemikul said inimesed oma pillid valmis ja see oli hea. Nn lisapäevale jäänud peenhäälestus või pillide kohendamine pärast üht päeva sissemängimist jäi minu poolt tagasihoidlikuks kuna jäin haigeks (peavalu) mis võis tulla intensiivse töö kuhjunud ülestimulatsioonist ja oli mulle ootamatu. Arvan, et pean järgmisel korral võtma teadlikumalt aega maha, isegi kui kõik tundub tore ja tehtav. Seda asjaolu peabki pidama selle laagri kõige suuremaks ebaõnnestumiseks, aga see pole ometi suur laagri osaliste jaoks, sest pillide valmis saamisel see takistuseks polnud.
Laagri kolmandal päeval toimunud UAZi matk oli väga tore ja oleks võinud isegi pikem olla, et tööde juurest kauemaks mõtted ära saada. Järgmine kord võiks täitsa olla 4 h matk lõuna ja õhtusöögi vahel kolmanda päeva pealelõunal. Giidi jutud olid väga detailide- ja faktiderohked ja õnnestus palju Vormsi kohta teada saada.
Kuna laagris olid seekord kõik eesti keelt kõnelevad inimesed, muutis ka see laagri juhendamise lihtsaks. Kui kõike peab mitu korda niikuinii seletama, siis veel lisaks inglise keeles seletamine oli eelmisel korral väike lisakoormus, aga tehtav siiski.
Vahest võiks järgmine kord planeerida pillide valmimise varasemaks, näiteks üks päev enne mängimise laagri algust, et need, kes lähevad oma uue pilliga järgmisesse laagrisse mängima, saaksid korraks hinge tõmmata ja ümber lülituda ja et samal ajal, kui uus laager koguneb ja tahaks suhelda, ei peaks veel töökojas kiirustama oma pilli lõpetamisega.
Mõtlen, et tasub mõelda veel rohkem tööprotsessi lihtsustamisele meisterdajate jaoks. Seni on kasutatud rohkelt õhtuseid ja vähem ka öötunde, aga peaks laagri üles ehitama nõnda, et see pole ka keskpäraste oskustega inimesele hädavajalik vaid ainult võimalus neile, kes tahavad luua midagi erilist või ei saa kõikidel päevadel osaleda vms.
Mihkel Soon,
hiiu kandle meisterdamise laagri õpetaja
Laagri toimumist toetas lisaks Vormsi vallale Eestirootslaste Kultuuriomavalitsus: https://www.eestirootslane.ee/
