Õnnetu või hoopis õnneliku numbriga kultuuripäevad said endale seekordselt peateemaks “Mehed”, kuna esiteks olid eelmisel aastal teemaks naised, meenutamist vajas mullu augustis teise ilma siirdunud vormsirootsi kultuuri kandja Oskar Fribergi mälestus ning viimasel ajal taaskord päevakorda tõusnud metsateema sai ka kaudse käsitluse – nimelt mida peale väljaveetava palgi puudest veel teha saaks?
Kaugelt Põlvamaalt kohale tulnud traditsioonilise puutöö meister Meelis Kihulane laotaski kohe esimesena oma meistriteoste näited vaipadele laiali ning ise selle kõige ilu keskel istudes arutles kuulajatega esmalt seda, mida kõike eri puuliikidest üldse teha saab.
“Olen oma eesmärgiks seadnud traditsiooniliste puutööoskuste taastamise. Need teadmised ja oskused, mida valdasid endiseaegsed meistrid, on olnud nii rikkalikud ja olulised ning nii tugevalt meie kultuurilooga seotud, et on kahju, kui need lihtsalt unustatakse.
Minu igapäevaseks tegevuseks ongi selle valdkonna uurimine, arendamine ning propageerimine, mis väljendub vanade tehnikate taastamises, sellisel viisil tarberiistade valmistamises ning nende oskuste ja teadmiste edasi andmises.
2018.a avaldasin koostöös ERMiga oma esimese vanu puutöötehnikaid tutvustava raamatu “Vakad, karbid, sõelad”.
Samal aastal valmis ka etnoloog Ants Viirese 100. sünniaastapäevaks ning tema raamatule “Puud ja inimesed” pühendatud samanimelise pealkirjaga näitus, kus on näidatud meie metsades kasvavate põhiliste puuliikide kasutusvaldkondi endiseaegses majapidamises ning nendega seotud pärimusi.” Näitus rändab ringi Eesti erinevates kohtades ka 2020/2021 aastal.
Minu igapäevaseks tegevuseks ongi selle valdkonna uurimine, arendamine ning propageerimine, mis väljendub vanade tehnikate taastamises, sellisel viisil tarberiistade valmistamises ning nende oskuste ja teadmiste edasi andmises.
2018.a avaldasin koostöös ERMiga oma esimese vanu puutöötehnikaid tutvustava raamatu “Vakad, karbid, sõelad”.
Samal aastal valmis ka etnoloog Ants Viirese 100. sünniaastapäevaks ning tema raamatule “Puud ja inimesed” pühendatud samanimelise pealkirjaga näitus, kus on näidatud meie metsades kasvavate põhiliste puuliikide kasutusvaldkondi endiseaegses majapidamises ning nendega seotud pärimusi.” Näitus rändab ringi Eesti erinevates kohtades ka 2020/2021 aastal.
Mullu suvel meie seast lahkunud vormsirootslasest, legendaarsest Oskarist – majakavahist, üliosavast võrgumeistrist, kirglikust kalapüüdjast ja loodusearmastajast, tublist isast olid mälestused kokku seadnud tema tütred, Rüüd Kamarik koos õe Monikaga. Taustaks jooksid Rüüdi kokkupandud slaidid. Teada sai palju põnevaid nüansse nii endisest kui ka Rüüdi lapsepõlveaegsest Vormsi elust. Elle Puurmann, kes Oskariga eluajal tihedalt suhtles, lisas omapoolses kõnes, et mõnes mõttes tähistab viimase vormsirootslase surm ka ühe etapi lõppu Vormsi kultuuriloos. Enam polegi kelleltki otse küsida, kuidas siin omal ajal vormsirootslastel elu käis.
Käsitöömeister Kristina Rajando tegi ettekande Vormsi poiste- ja meesterõivastest.
Ta tutvustas nii poiste kui meeste rõivatraditsioone Vormsi saarel kuni 20.sajandi keskpaigani, näitas arhiivifotosid, üleskirjutisi ning kõrvutas rannarootsi alade, Eesti ja Rootsi rõivalooga. Egon Erkmanni valmistatud Vormsi mehe Andersi elusuuruses siluett koos tutvustava tekstiga ilmestas ja toetas Kristina juttu kõrval seistes. Lõpetuseks luges Kristina kõigile ühe lõbusa üleskirjutatud omaaegse loo vesipüksi abiga omanikku vahetanud pükstest.
Järgmisel päeval, 08. märtsil, sai osaleda Meelis Kihulase kirve- ja noatöö töötoas. Kõik soovijad said endale kas kase- või pärnapuust lusika ise valmistada ja proovida kätt ka kasetohust ja kuusejuurest noatupe meisterdamisel.
Kohaletulnud laste seltskonna võtis oma tiiva alla meie kohalik meister Henry Timusk, kelle taktikepi all õpiti pehmemast materjalist ehk männikoorest purjepaate tegema ning terariistadega ohutult ümber käima.
Oleme väga tänulikud Eesti Kultuurkapitalile toetuse eest, Meelis Kihulasele, Rüüd Kamarikule õega, Elle Puurmannile, Kristina Rajandole, Egon Erkmannile ja Henry Timuskile nende päevade põnevaks ja sisukaks muutmise ja uute teadmiste eest!
