Väikesaarte tantsupidu toimub sel aastal Vormsil

Viies väikesaarte tantsupidu toimub Vormsil

Käesoleval aastal saab väikesaarte tantsupidu viieaastaseks. Seekordne sündmus viib rahvatantsijad looduskaunile Vormsi saarele, kus leiab aset ehtsa Vormsi pulmapeo stiilis tantsuetendus.

Peo vedaja rahvatantsuansambel „Tarbatu“ kunstiline juht Jaanus Randma: „Väikesaarte tantsupidu on külastanud mitmeid Eesti väikesaari: Ruhnu, Vilsandi, Abruka ja Kihnu. Nüüd on külalislahkust pakkumas ja tantsurahvast kostitamas Vormsi, kus kohalike kultuuriedendajate, rahvatantsurühma „Vormsi“, Eesti Maaülikooli rarhvatantsuansambli „Tarbatu“ ja Tallinna Tehnikaülikooli tantsuansambli „Kuljus“ ühistegemistes järjekordne väikesaarte tantsupidu teoks saab.

Tantsupeod on püüdnud leida ainest kohalikust pärimusest, nii ka sel korral on ideeliseks aluseks legend Bussby pulmast, mis paljudelgi kohalikel juba ununenud ja mandrirahval huvitav teada.

Seda kõike aitavad vaatajani tuua ligi 180 tantsijat, pillimängijat ja sõnaseadjat.

Võib märkida, et aasta-aastalt ei ole kasvanud mitte üksnes osalejate arv, vaid ka pealtvaatajate arv, sest nii mõnigi nägu ja terekäsi tuleb tuttav ette juba varasematest pidudest.

Kohtumiseni Vormsil 14. juulil 2018 kell 18.00 Hullo kiigeplatsil!“

Vormsi väikesaarte tantsupeo eesmärgiks on näidata kohalikele, saare külastajatele ning noortele rahvatantsijatele, missugune näeb välja üks Vormsi kommetekohane pulm. Tantsuetendus haarab publikut igast küljest, kulgedes ümber pealtvaatajate. Pulma saabuvad külalised ka Eesti kõige kaugematest nurkadest. Kogu tantsupidu põhineb kohalikel legendidel, inimestel ning Vormsi pärimusel. Vormsi legend räägib, et kord hakanud pulmapeol pillimees torupilli mängima ning kõik pulmakülalised kadunud seetõttu merre. Kui saar taas asustati, ei mängitud seal mõistatusliku sündmuse kordumist peljates enam kunagi torupilli. Tantsimisele lisaks on plaanis külastada massiivseid rändrahne, maailma suurimat rõngasristide kogu Vormsi kalmistul, Sviby talumuuseumi, Prästvike järve ja allikaid ning tuletorne.

Õhtut juhib Vormsi mees, kes jutustab etenduse käigus erinevaid lugusid saare elust. Vormsi tantsurühmi saadavad Vormsi talharpajad marju Tamm ja Yngve Rosenblad, kes mängivad talharpat ehk hiiu kannelt ja kelle kogutud ja edasiantud info põhjal Vormsi kohta rohkem teada saamegi.

Peale tantsupidu toimub simman, kus peale pikka istumist saavad kaasa lüüa tantsijatele lisaks ka pealtvaatajad ning kõik kohalikud pillimehed, kellel iganes isu mängida on.

Rahvatantsijad viibivad saarel neli päeva. Enne pidu käivad kõvad proovid ja läbiharjutamised. Plaanitakse kohalikus kogukonnaski traditsiooni kohaselt mõni tgemist vajav töö ära teha. Viimasel päeval saab veidi puhata ja giidi abiga saarega tutvust teha.

Tantsupeo valmimisse panustavad EMÜ rahvatantsuansambel Tarbatu, TTÜ tantsuansambel Kuljus, Vormsi rahvatantsurühm, hiiu kandle ansambel Talharpajad ja MTÜ Vormsi Kultuuriühing koos Vormsi valla ja Eesti Kultuurkapitaliga.

„Väikesaarte tantsupeo projektil näeme järjepidevat tulevikku. Eesti väikesaartest saab külastatud sel aastal viies, seega jääb tantsupidu korraldada veel paarisajal saarel“, arvavad korraldajad.

Tatjana Sääs

Vormsi kultuuri- ja noorsootöö spetsialist

Info:

Jaanus Randma – 565 1582, kummisepp@gmail.com