Kodune kompostimine säästab loodust ja rahakotti

Iga aiapidaja teab, et lopsakad taimed vajavad rammu, mida pakub viljakas muld. Väetavate omadustega komposti saab aga igaüks ise vähese vaevaga valmistada biojäätmetest.

Eesti kodudes tekib igal aastal 300 kilogrammi jäätmeid inimese kohta. Sellest ligi kolmandiku moodustavad köögis ja toiduvalmistamisel tekkivad biojäätmed. Biojäätmeteks on näiteks riknenud puu ja köögiviljad ja nende koored, munakoored, kohvi ja teepaks koos filtriga, majapidamispaber ja salvrätid, aga ka lõikelilled ja ilma potita toataimed koos mullaga.


Toidujäätmeid võib koguda biojäätmete konteinerisse ja ära anda jäätmevedajale, kuid neid saab ka ise aiataimede väetise tarbeks kompostida. Kompostimine ei ole kindlasti üle jõu käiv tegevus, küll aga vajab see veidi kannatlikkust, tahet ja teadmisi.
Enne kompostimisega alustamist tuleks veenduda sobivate tingimuste ja kompostri olemasolus, aga mõelda ka sellele, kes protsessi eest vastutab, vajadusel komposti segab, kas kohapeal on võimalik komposti kasutada jms.

Eesti Maaülikooli veekaitse ja jäätmekäitluse professori Mait Kriipsalu sõnul tuleks kompostimisest mõelda kui küpsetamisest igaühel on oma retsept ja lähteained. “Aga millises vahekorras neid lähteaineid panna, seda tuleb katsetada,” selgitab ta.
Materjalide tasakaal selgub katsetamise käigus, kuid on kaks aspekti, mis aitavad eduka tulemuseni jõuda. “Esimesi asju, millele mõelda, on piisava hapniku olemasolu. Kui seda on vähe, siis tuleb võtta hark või varras ning kompost läbi segada,” õpetab Kriipsalu. Samuti tuleks jälgida niiskust. Samas kui niiskust on kompostitavas materjalis liiga palju, siis hakkab see
mädanema. Seetõttu on vajalik komposti kaitsta ka liigse vihma eest. Vastupidises olukorras, kus kompost jääb liiga kuivaks, võib seda veidi kasta. “Niiskuse sisalduse määramiseks võta peotäis ja pigista,” soovitab Kriipsalu. “Kui vett ei tilgu ning kompost on hea mulla lõhnaga, kohev ja struktuurne, on see valmis.”


“Päris metsa ei lähe kompost kunagi,” julgustab Kriipsalu. Valminud komposti saab kasutada aias väetisena. Eelkõige sobib kompost sõltuvalt sellest, mida on kompostitud õis ja lehtdekoratiivsete või ka söögitaimede kasvatamisel kasutamiseks.


Kompostri võib ise ehitada


Kompostreid leiab kaubanduses mitmesuguseid: on lihtsamaid, aga ka näiteks temperatuurianduri ja soojendajaga variante, et talvel õues kompost ära ei külmuks. Valimisel tasuks läbi mõelda, kuhu on plaanis kodus komposter paigutada ning mida võimaldab rahakott. Poes müüdavate kompostrite hinnad ulatuvad kohati mitmesaja euroni. Tegelikult võib koduse kompostri ka ise ehitada, kui vastav materjal on selleks olemas. Tihti jääbki ehitustegevuse käigus lühemaid lauajuppe üle ja siis on hea võimalus neid kompostri tegemiseks ära kasutada.

Kohalikud omavalitsused on kompostritele seatud tingimused välja toonud oma jäätmehoolduseeskirjades ja need võivad Eesti eri paigus pisut erineda. Üks kindel reegel on, et aeda paigutatav komposter peab olema pealt kinnine, et takistada lindude ja metsloomade ligipääsu. Erinevad tingimused on aga kompostri ja kinnistu piiri vahekaugusele, mis on üldjuhul kolm kuni viis meetrit. Kompostri võib sellise tingimuse olemasolul kinnistu piirile lähemale paigutada vaid naabrite omavahelise kokkuleppe olemasolul.
Biojäätmete liigiti kogumise korraldamine on suur välja kutse riigile ja kohalikele omavalitsustele, kuid see tuleb ära teha hiljemalt 2023. aasta lõpuks. Seepärast on ka Keskkonnaministeerium töötanud välja juhiseid ja abimaterjale, et aidata kohalikke omavalitsusi jäätmemajanduse parandamisel ning inimesi üle Eesti muutuste sisseviimisel oma majapidamistes.
Vaata veel:

Lühivideo „Biojäätmete liigiti kogumisel on pointi“ (eestikeelne)

Õppevideo „Biojäätmed – juhised koduseks kompostimiseks” (eestikeelne)