Jaaniõhtul sai püstitatud meiupuu

Vormsi jaaniõhtul püsitati meiupuu, tärkava elu ja viljaka suve ootuse sümbol, mis on keskne jaanipäeva traditsioon Rootsis. Germaanlastelt alguse saanud komme oli kunagi levinud ka Lääne-Eestis ja saartel.

Enne teist maailmasõda tegid vormsirootslased jaaniõhtul lõkke nagu eestlasedki, aga kui 1932. aastal külastas saart Rootsi kroonprints Gustav Adolf, hilisem kuningas ning praeguse Rootsi kuninga Carl Gustafi isa, püstitasid vormsilased saare kaunistamiseks mitmeid meiupuid.

“Meig” või “mei” on murdesõna, mis tähendab noorte lehtedega puud, tavaliselt kaske.

Lehtede, lillede ja lintidega kaunistatud posti nimetatakse rootsi keeles midsommarstång ehk jaanipuu või majstång ehk maipuu.

Vormsi kuuemeetrise meiupuu keskseks kujundiks on päikeserist. Puu püstitasid peolised ning hiljem sai posti külge siduda lindid oma soovidega. Meiupuu jääb püsti kauemaks, et soovijad saaksid seda vaatama tulla ja soovilindi puule siduda.

Võidutule tõid saarele Vormsi naisekodukaitsjad, kes jaanitule ka süütasid. Peolised lõid agaralt kaasa rahvamängudes ja tantsiti Tuulelõõtsutajate ansambli saatel.

Vormsilased hindasid jaanipeoliste arvu suureks – Hullo kiigeplatsil võis olla ligi pooltuhat peolist.

 

Artiklit saab lugeda ja pilte näha ka Lääne Elus

Jaga
Vormsi