Lusitaania ehk hispaania teetigu (Arion lusitanicus; Arion vulgaris, Слизень испанский) on
pärit Portugalist ja inimese kaasabil levinud kõikjal Euroopas. Esimest korda registeeriti liik Eestis 2008. aastal.
Nälkja kiiret levikut on soodustanud muutused maaharimisviisides, kulu ja õlgede põletamise keeld, looduslike
arvukuse piirajate vähenemine ning hüppeliselt kasvanud rahvusvaheline taime- ja köögiviljakaubandus.
Hispaania teeteo munad on väga sarnased väetisegraanulitega, mistõttu ei ole neid lihtne istikute mullapallidest
kiirelt tuvastada. Munad on siiski veidi läbipaistvamad ja tavaliselt kobarana koos.
Hispaania teetigu on mittetahetud nälkjas meie aedades.
Foto:Uudo Timm.
Valdavalt taimtoiduline lusitaania teetigu toitub meelsasti mahlakatest köögiviljadest (nt kurk, kõrvitsalised,
lehtsalat), ilutaimedest, teraviljakultuuridest ja seentest. Lisaks sobivad lagunevad taimeosad, käärivad puuviljad,
suure arvukustiheduse korral mõnikord ka surnud liigikaaslased.
Tavalisteks elupaikadeks on lopsaka taimestikuga vähehooldatud ja harva niidetavad aiad, rohumaad, pargid
ja niisked laialehised metsad, ka kasvuhooned. Liiguvad enamasti hämarikus ja öösiti, vihmastel perioodidel ka
päeval. Soojadel talvedel ja heade varjevõimaluste korral talvituvad edukalt.
Hispaania teetigu on silmapaistvalt suur nälkjas – täiskasvanud looma kehapikkus on väljasirutatuna 7-15 cm. Tal
puudub koda. Keha värvus võib olla väga varieeruv alates tumepruunist punakate, oranži, kollakate ja beežide
toonideni. Noortel loomadel esineb sageli mõlemal keha küljel taustavärvist pisut tumedam pikitriip. Keha kattev
lima on oranžikaskollane.
Iseloomulik on tallaserva ere värvus, kus on selgelt näha tumedamad vaod (triibud). Pea värvus on enamasti
keha omast tumedam.
Hingamisava asub mantlikilbi eesosas.
Valkjad umbes 3 mm läbimõõduga munad munetakse 20-30 (40) kaupa kõdukihi alla, kompostihunnikusse,
varjulistesse niisketesse kohtadesse. Munadest kooruvad noored nälkjad 3,5-5 nädala pärast ja suguküpsuse
saavutavad juba 6 nädala pärast (on võimelised munema). Üks isend võib muneda kuni 400 muna.
Hispaania teeteol puudub koda ja ta on tavalistest kohalikest liikidest
oluliselt kogukam.
Foto: Uudo Timm.
