Keskkonnasõbralik väikesaar
Vormsi vallas on jäätmekäitlus korraldatud aastaringse ühtse külades asuvate jäätmemajade ja Hullos asuva jäätmejaama süsteemina, mis on reguleeritud volikogu poolt kehtestatud jäätmehoolduseeskirjaga. Jäätmekäitlus tervikuna hõlmab nii korraldatud jäätmevedu kui Vormsi Vallavalitsuse poolt jäätmejaama ja Rumpo ladestusplatsi kasutamise kaudu pakutavaid teenuseid. Valla territoorium moodustab ühe korraldatud jäätmeveo piirkonna, kus korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele. Jäätmevedu korraldatakse Vormsi vallas külades asuvate jäätmemajade kaudu.
Liigiti kogumine on kohustuslik kõigile nii kodus, haridusasutuses kui ka töökohas. Liigiti kogumata jäätmete ringlusse võtmine on keerukas ja seetõttu märgatavalt kallim. Sorteerimise ning liigiti kogumise peamine eesmärk on võtta võimalikult palju jäätmeid ja prügi ringlusesse tagasi; kasutada näiteks sama klaaspudelit uuesti või toota plastpakendist uus plastpudel. Alumiiniumist joogipurke on võimalik praktiliselt piiramatu kordi
uuesti ringlusesse suunata – väheneb vajadus maagi kaevandamiseks. Lõviosa sorteerimist vajava prügi saab jagada kolme gruppi.
1. Pakendid, mis jaguneb omakorda:
a) plast, metall, joogikartong,
b) terve klaaspakend,
c) papp.
Pakend on nii saiakilekott, pudruhelveste karp kui kohvikoore pakk. Pakendit ei pea pesema, aga see peab olema piisavalt puhas, et ta ei määri ära teisi jäätmeid.
2. Biojäätmed – toidujäägid, kartulikoored ning aias tekkivad rohimisjäätmed ja puulehed. Biojäätmed tuleb komposteerida ja neid ei tohi panna teiste jäätmete sekka, sest see rikub kõik teised jäätmegrupid
3. Segaolmejäätmed – see grupp peaks olema mahult kõige väiksem, sest sinna sobib vaid see, mis kuhugi mujale ei liigitu. Näiteks katkised nõud, vanad pastakad, suured kondid, mis ei lagune, mähkmed, pakendid,
mida ei ole võimalik puhastada.
Oluline on teada, et ravimeid ei tohi segaolmejäätmete hulka visata. Kasutamata või aegunud ravimid liigituvad ohtlike jäätmete alla. Need tuleb viia ohtlike jäätmete kogumiskohta. Ka apteegid võtavad kasutamata jäänud ravimeid vastu. Kindlasti ei tohiks ravimeid tualetipotist alla lasta, sest see tekitab reostuse vees ja võib tappa veeorganismid. Lõpuks võivad ravimites sisalduvad ained jõuda meie joogivette.
Peale ülaltoodud kolme põhigruppi on veel jäätmeid, mida saab eraldi sorteerida, kuid mida ei teki igapäevaselt. Need saab viia jäätmejaama.
• Ohtlikud jäätmed: värvid, lakid, õlid, eelnevalt nimetatud ravimid, taimekaitsevahendid jms. Patareide ja päevavalguslampide jaoks on kogumiskonteinerid ka avalikes kohtades,
enamasti kauplustes.
• Suurjäätmed: mööbel ja madratsid.
• Ehitusjäätmed: penoplast, töödeldud puit, lehtklaas jms.
• Elektroonikajäätmed: külmkapid, mikrolaineahjud, arvutid, konditsioneerid jms.
Biojäätmed: toidujäätmed ja aiajäätmed
• Toidujäätmed on nii söögi valmistamisel tekkinud jäätmed näiteks kartuli- ja munakoored, tee- ja kohvipaks kui ka järgi jäänud või riknenud toit, sealhulgas väikesed kondid.
• Aia- ja haljastujäätmeteks on näiteks niidetud muru, puude lehed, üles kitkutud umbrohi, lõikelilled, hekipügamise jäägid.
Biojäätmetega koos võib koguda ka teisi biolagunevaid jäätmeid nagu salvrätid, majapidamispaber, määrdunud papp ja paber millel pole teipi küljes.
Oluline on meeles pidada, et biojäätmeid ei viida metsa. Selline teguviis soodustab kahjurite ja võõrliikide levikut ja võib muuta selles paigas välja kujunenud looma- ja taimeliikide omavahelist tasakaalu.
Võõrliigid – Hispaania teetigu ja mustpea nälkjas – elavad metsa all talve üle ning paljunevad kontrollimatult, et naasta rikkaliku söögiga koduaeda.
Koduaias kompostimisel on võimalik kahjuritel paremini silm peal hoida ja nende levikut ohjes hoida. Lisaks saavad metsa all segamatult levida seemnete ja juureosadega sinna viidud invasiivsed taimeliigid nagu
pargitatar, verev lemmalts, kanada kuldvits või üheaastasi kiirekasvulisi liike nagu harilik kirikakar ja punane jänesekapsas. Esimene neist on Eesti lääneosas ja saartel juba metsistunud.Tasub mõelda sellelegi, et koduaiast taimejäätmete eemaldamisega viite minema toitained ehk tulevase väetise, mille saab kompostiks muutes oma ilutaimedele või köögiviljadele tagasi anda. Kompostimisest loe lähemalt: SIIN
Vormsi 2024. aasta prügimaks ja tasu kujunemine
Alates 20. maist 2024 jõustusid Vormsi vallavalitsuse korraldusega nr 59 „Vormsi valla jäätmeveo teenustasude ja jäätmejaama hinnakirja kehtestamine” uued maksumäärad jäätmete valdkonnas.
Kuna määrad muutusid aasta sees, tuleb arvestada tasu kujunemisel nii vana kui uue hinnaga. Prügimaksu arved väljastatakse novembris. Tasu arvutamine näide kohaliku elaniku puhul: kuni
19.05.2024 (140 päeva) kehtis hind 20 € aastas, alates 20.05.2024 (226 päeva) on hind 35 € aastas. Seega tuleb proportsionaalselt välja arvutada summad vana ja uue tariifi järgi ning need omavahel liita. Antud juhul tuleb aastaseks prügimaksuks 29,26 €.
Prügimaksu koondsummad 2024. aasta eest
- Vormsi valla elaniku aasta prügimaks 29,26 €
- Kinnisasja omanikud, kelle kinnistul asub suvila või eluruum 84,70 €
- FIE-d ja ettevõtted muudelt tegevusaladelt 76,91 €
- Majutusasutused kuni 10 voodikohta, telkimisplatsid kuni 5 telkimiskohta ning äriruumides tegutsevad FIE-d 138,52 €
- Majutusasutused üle 10 voodikoha ja telkimisplatsid üle 5 telkimiskoha, kaubandus- ja toitlustusettevõtted 184,70 €
Dokumendid:
Vormsi valla jäätmehoolduseeskiri
Jäätmeveo hinnakiri (alates 20.05.2024)
Vormsi valla jäätmevaldajate register, registripidamise korraldamine ja jäätmeveo teenustasude kehtestamise kord
