Juba mõned kuud tagasi valmis raport, mis esitleb rannarootsi kultuuriruumis elamise ja tegutsemisega seotud uuringu tulemusi. Uuringu eesmärgiks oli kaardistada inimeste arvamused ja kogemused seoses rannarootsi kultuuripärandi, kogukonna toimimise, hariduse, töö-ja ettevõtluselu ning turismiga.
Uuring oli suunatud kõigile ühel või teisel moel rannarootsi ajaloolise kultuuriruumiga seotud inimestele, sh pikemat või lühemat aega piirkonnas elanud püsielanikud, suvekodu ja muu kinnisvara omanikud, samuti mujal elavad inimesed, kellel on piirkonnaga muu (nt tööalane) kokkupuude. Uuring viidi Lääne-Nigula valla ja Haapsalu linna kõrval läbi ka Vormsil.
Põhijäreldustest saab välja tuua järgmist:
- Uuringus osalenutest valdav enamus ei identifitseeri end rannarootslastena, kuid ootab erinevaid võimalusi rannarootsi kultuuripärandi tundmaõppimiseks ning oma töös ja tegemistes kasutamiseks.
- Uuringus osalenu väärtustab ennekõike piirkonna loodust, rahu ja inimesi.
- Uuringus osalenu peab rannarootsi kultuuri ja pärandit tugevaks ettevõtluse toetajaks ning on eeliseks kõikides toote -ja teenusearenduse aspektides.
- Uuringus osalenu ootab piirkonna väärtuste säilitamist, hoidmist ja tutvustamist uuselanikele ja turistidele.
- Uuringus osalenu ootab suuremaid võimalusi rootsi keele õppeks, vanuseülesteks huvi-ja kultuuritegevusteks.
- Uuringus osalenu toob peamiste probleemidena välja: keskkonnahoiu, taristu (eriti teede ja ühendustega seotud puudujäägid), ettevõtluse (eriti turismiga seotud tegevused) ning elanikkonna kihistumisega seotu.
Uuringu tulemused kinnitavad piirkonnas elavate ning piirkonnaga seotud inimeste, sh ettevõtjate, ühest huvi piirkonna arendamise vastu, võttes aluseks rannarootsi kultuuripärandi. Rannarootsi kultuuris nähakse olulist argumenti nii piirkonda elama tulemisel kui ka siia jäämisel, piirkonna konkurentsivõime arendamisel, nähtavuse suurendamisel turismiteenuste pakkumiseks, ettevõtluses kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamisel jm. Rannarootsi kultuuri peetakse oluliseks vaatamata sellele, et kolmveerand vastajatest ise end rannarootslasena ei määratle, mis näitab, et paljud rannarootslusega juurte kaudu mitte seotud inimesed väärtustavad seda kui nende elukohale ja piirkonnale omast ja hinnatud kultuuriruumi.
Küsitluse koostamist ja uuringu läbiviimist nõustas rahvusvaheline kultuuripoliitika ja loomemajanduse mõttekoda Creativity Lab OÜ. Uuringu meeskonda kuulusid Ragnar Siil, Kristina Kuznetsova-Bogdanovitš (PhD) ja Kristiina Urb. Uuring viidi ellu Sihtasutus Läänemaa tellimusel ja rahastamisel.
Aitäh kõigile vastajatele!
Loe täpsemalt: RAPORT Rannarootsi kultuuripärandi väärtustamine ja rakendamine
