Õigel ajal tehtud tarkade valikutega saad preemiaks terve taime, hea saagikuse ja puhta keskkonna. Hea saagi eeldus on kvaliteetne seeme, sobilik külviaeg, korralik kasvukoht ning taimede õige hooldus.
KÕIK ALGAB SEEMNE VÕI ISTIKU VALIKUST
1. Vali liigi- ja sordiehtne seeme, mis on sertifitseeritud.
2. E-poest tellides arvesta, et igast riigist tellitud seeme ei pruugi sinuni jõuda. Eelkõige on sellisteks riikideks Euroopa Liidu välised riigid. Euroopa Liidu välistest riikidest tellitud seemnetel ja taimedel peab kaasas olema fütosanitaarsertifikaat, mis tõendab taimede ja taimsete saaduste vastavust sihtriigi nõuetele. Venemaalt köögiviljakultuuride seemneid tuua ega tellida ei tohi. Küll aga võib sealt tuua fütosanitaarsertifikaadiga varustatud lille- ja maitsetaimede seemneid.
3. Eelista haiguskindlamaid ja vastupanuvõimelisemaid sorte. Õunapuu, pirnipuu, pihlaka, tuhkpuu, viirpuu, toompihlaka ja ebaküdoonia taimede ostmisel jälgi, et taimega on kaasas taimepass.
PANE SEEME MULDA
3. Vali õige külvimuld, sellest sõltub, kuidas seemned idanevad ja milline on tärganud taimekeste edasine käekäik. Ideaalne külvi- ja kasvusubstraat ei kuiva liiga ruttu läbi, on sobiva happesusega ning selles pole umbrohuseemneid, taimehaiguste tekitajaid ega kahjureid.
4. Külvamisel või istutamisel jälgi taimedele ettenähtud reavahesid ja vahekauguseid.
5. Taimede istutamisel arvesta naabertaimede mõju. Kui kõrvuti kasvavad taimed, mis mõjuvad üksteisele ebasoodsalt, pidurdab see nende arengut. Näiteks küüslauk on hea kaaslane maasikapeenras, kuid oale väga ei meeldi laukude lähedus.
6. Kasvuhoones kasvata taimi, mis on külma- ja tuulekartlikud (näiteks paprika ja tomat). Avamaal kasvata taimi, mis pole ilma suhtes nõudlikud (näiteks kapsas, kartul, kaalikas).
PANE PEENRAD RÄNDAMA EHK VAHETA PEENRA ASUKOHTA
7. Mitu aastat järjest ühel ja samal kohal sama kultuuri kasvatamine soodustab haiguste ja kahjurite levikut. Vaheta võimalusel igal aastal köögiviljakultuuride asukohta.
8. Raja peenrad võimalikult valgusküllasesse aiaossa. Varjulist osa saad kasutada varjulembeliste lillede või köögiviljade kasvatamiseks.
9. Jälgi soovitatud külviaegu. Näiteks külmal kevadel oota, kuni on läinud piisavalt soojaks. Hilisem külv kõrgematel temperatuuridel võib sageli olla tulemuslikum.
10. Väldi liigset väetiste kasutamist. Mulla analüüsid aitavad kindlaks teha toitainete sisalduse mullas ja vastavalt vajadusele ka väetada. Arvesta ka taimede erinevat toitainevajadust.
TEE PEENRAL VAATLUSI, ET SELGITADA VÄLJA TÕRJEVAJADUS
Kui märkad taimedel ussikesi või putukaid, selgita välja, kellega tegu, millist kahju nad võivad põhjustada ja millised on nende looduslikud peletajad või hävitajad. Vajadusel küsi nõu spetsialistilt.
11. Õpi tundma taimekahjustajaid ja nende looduslikke piirajaid.
12. Tee peenral vaatlusi ja kui märkad taimehaigusi ja/või -kahjureid, siis hinda tõrjevajadust.
OTSUSTE TEGEMISEL JA SEKKUMISEL PEA SILMAS KÕIKI TEGUREID
Parima tulemuse annab läbi mõeldud taimekaitse – see tähendab: enneta, vaatle, sekku ja analüüsi. Eelista alati mehaanilist umbrohu- ja kahjuritõrjet, samuti bioloogilisi ja teisi kemikaalivabu taimekaitselahendusi. Jäta keemiliste taimekaitsevahendite kasutamine viimaseks valikuks.
13. Kemikaalide kasutamisel arvesta ilmastikuga. Ära tee pritsimistöid liiga suure tuule ja kõrge temperatuuriga. Niimoodi väldid soovimatu kõrvalmõju teket.
14. Tolmeldajad on tänulikud, kui väldid õitsvate taimede kokkupuudet erinevate kemikaalidega.
15. Ära osta taimekaitsevahendeid tundmatutelt müüjatelt. Mitte kõikide keemiliste taimekaitsevahendite müük ja kasutamine ei ole Eestis lubatud.
16. Kasuta erineva toimeviisiga taimekaitsevahendeid, et vältida resistentsuse kujunemist.
17. Hooaja lõppedes analüüsi tehtud töid – kas kõik õnnestus või peaks uuel aastal midagi teisiti tegema?
