Eesti geenivaramu saadab alates tänasest valitud geenidoonoritele kutseid osaleda ulatuslikus südametervise uuringus. Eesmärk on selgitada välja, kas südamehaigusi saab tõhusamalt ennetada geeniriski põhjal määratud raviga. Läänemaalt kutsutakse uuringusse 74 geenidoonorit.
„Geeniandmete uuringutest on selgunud, et lisaks tuntud riskifaktoritele nagu kõrge vererõhk, kõrgenenud kolesteroolitase, suitsetamine ja ülekaal, mõjutab südamehaiguste riski olulisel määral ka pärilikkus,” ütles Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloog prof Margus Viigimaa. Tema sõnul on Eesti geeniandmete kasutamisel personaalmeditsiinis maailmas üks juhtriike. „Uuringu eesmärk on parandada Eesti inimeste südametervist. Lisaks muudame sellega ohutumaks ka ravimite kasutamist, sest arstid saavad valida konkreetsele inimesele sobiva ravi,” lisas ta.
Tänaseks on kõigil Eesti geenidoonoritel määratud südamehaiguste geneetiline risk. Tänu sellele on teadlastel esimest korda maailmas võimalus uurida, kas geeniriskil põhinev kolesterooli langetav ravi on südamehaiguste ennetamisel piisavalt efektiivne, et võtta see kasutusele igapäevases tervishoiu praktikas. Eesti geenivaramu andmetest on teada, et suure geneetilise riskiga inimestel esineb südamehaigusi sagedamini ja need võivad avalduda varem kui väikese geeniriskiga inimestel.
Uuring toimub Tartu Ülikooli, Tartu Ülikooli Kliinikumi, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ning Eesti Perearstide Seltsi koostöös. Läänemaalt osaleb uuringus 4 perearsti ja uuringusse kutsutakse 74 Läänemaal elavat geenidoonorit. Uuringukutse saavad oma isiklikule meiliaadressile 45-80-aastased geenidoonorid, kelle südamehaiguste tekke geneetiline risk on uuringu korraldamise jaoks sobiv. Uuring kestab viis aastat.
Perearsti ja Tartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul saab iga osaleja lisaks võimalusele panustada teaduse arengusse väärtuslikku infot oma tervise kohta. „Osalejaid oodatakse oma perearsti vastuvõtule, et teha vereanalüüse ja teisi südametervise jälgimiseks vajalikke mõõtmisi. Teades personaalseid riskitegureid, saab teha ka teadlikumaid valikuid eluviisi parandamiseks,” selgitas Kalda. „Kogu uuringu vältel on osalejatel võimalus pöörduda oma küsimustega uuringuõe poole, kes vajadusel konsulteerib perearsti või kardioloogiga.”
Dr Margus Viigimaa sõnul on südamehaigused enim levinud surma põhjus maailmas ning ka Eestis. Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmeil suri 2023. aastal vereringeelundite haiguste tõttu Läänemaal 162 inimest. 2024. aastal oli samal põhjusel lahkunuid TAI esialgsetel andmetel 130. Tervisekaotus südame-veresoonkonna haigustest tingitud haigestumise ja enneaegsete surmade tõttu oli 2023. aastal Eestis kokku 150 177 eluaastat, sellest 2672 eluaastat kaotati Läänemaal.
Geenivaramu andmetel on Läänemaal kokku 2692 geenidoonorit. Hinnanguliselt 20%-l geenidoonoritest on kõrge pärilik südamehaiguste risk.
Uuring on osa TeamPerMed projektist, mis arendab Eestis personaalmeditsiini rakendamist, ühendades kliinilise praktika, genoomika, IT-, sotsiaal- ja majandusteadused.
Loe uuringu kohta lähemalt: SIIN
Lisateave: Piret Ehrenpreis, Tartu Ülikooli teaduskommunikatsiooni nõunik, piret.ehrenpreis@ut.ee , 58160090
