Elanikkonnakaitse on eeskätt oskus ise ennast aidata
Miks ma pean end ja oma pere nädalaks toidu ja muu vajalikuga varustama? Kas sõda on tulekul? Mis kriis Eestit ohustab, et me oma valmisolekust, varjumisest ja ka evakuatsioonist nii palju räägime?
Lääne päästekeskuse ennetusbüroo juhataja Irje Tammeleht ütleb, et tegelikkuses peame me olema valmis igasugusteks ootamatusteks. „Kriisi võib tekitada kõik see, mis meie tavapärast elukorraldust tõsiselt häirib. Kohalikud ja rahvusvahelised kriisid, keemiaõnnetused, Ukraina sõjaga kaasnenud põgenikekriis, Saaremaa elektri- ja joogiveekriis – need on vaid mõned näited. Kahjuks on ka meie idanaabri käitumine sundinud meid suurte sammudega elanikkonnakaitset arendama.“
Iga inimene peab olema võimeline vähemalt ühe nädala kodus iseseisvalt hakkama saama ilma elektri, vee ja kütteta.
Elanikkonnakaitse üks olulisemaid aspekte on, et inimesed ise oskaksid keerulises ja ohtlikus olukorras õigesti käituda. „Kõige lihtsam valem selliste ootamatustega toimetulekuks on olla valmis. Olla valmis vähemalt seitse päeva iseseisvalt hakkama saama. Tõsi, kui pliit on katki saame alati minna naabri juurde, kui too lähedal elab. Aga kui torm viib elektri, siis ei ole ka naabrist suurt kasu.“ Oluline on meeles pidada ka seda, et mida suurem on kriis, seda kauem jõuab sinuni riigi või omavalitsuse abi. „Päästeameti praktiline üleskutse kõikidele inimestele on mõelda läbi, mida sinu ja su pere jaoks tähendab see, kui teie kodus poleks voolavat vett, elektrit ja/või kütet?“
Iga inimene peab teadma, et riigilt ohuteavituse saamisel tuleb sellesse suhtuda tõsiselt ning käituda kiiresti vastavalt saadud juhistele.
Päästeameti jaoks on oluline, et iga inimene teaks riigilt ohuteavituse saamisel, mida teha. Ja kui võimalik kriisiolukord eskaleerub selleni, et on vaja läbi viia ulatuslik evakuatsioon, mõistab iga inimene, mida ta tegema peab ning kuidas riik talle abiks ja toeks on. „Ohuteavitust tuleb võtta tõsiselt. Kahjuks on meil viimasest ajast üksikuid näiteid, kus ohu-SMSi saamisel tullakse ohukohast eemaldumise asemel vaatama, mis juhtus. Kõige äärmuslikum ohuteavituse meede on praegu paigaldamisel olevad sireenid. Neid kuuldes tuleb kohe varjuda lähimasse siseruumi ning alles siis otsida lisainfot,“ selgitas Tammeleht.
Enamike sündmuste puhul edastab riik ohuteateid näiteks SMS-iga EE-ALARMi saates. Esimesele ohuteavitusele järgneb alati detailsem info riigi kriisikanalites ja meedias: kriis.ee, olevalmis.ee, riigi infotelefon 1247, samuti ERRist ja teistest uudiskanalitest. „Ehk kui esimese ohuteatega kohe juhtunud detaile kaasa pole mahtunud, siis ei tähenda see, et oht oleks väiksem.“
Iga inimene peab teadma, et varjumishoiatuse korral tuleb kiiresti tegutseda ning on varem läbi mõelnud, kus ta oma kodus, tööl või peamistel liikumismarsruutidel saab varjuda.
„Kui kuuled sireene või oled saanud riigilt EE-ALARM teavituse, et tuleb varjuda, siis tuleb minna esimesel võimalusel lähimasse siseruumi, sulgeda uksed, aknad ja ventilatsiooni. Sõjalise konflikti ajal tuleb liikuda võimalusel keldrisse, selle puudumisel madalale korrusele, akendest eemale ning tugevate seintega ruumi,“ selgitab Tammeleht. Üldiselt on parim varjumiskoht lähim varjumiskoht ning avalikku varjumiskohta maksab kasutada puhul, kui liigud tänaval. Enamus avalikke varjumiskohti võivad tavaolukorras olla üldse suletud ning avatakse siis, kui (sõja)oht on suurenenud.
Iga inimene teab, et riik ei anna evakuatsioonikorraldust kergekäeliselt ning kui see tuleb, siis tuleb seda kohe täita.
Ennetusbüroo juhataja ütleb, et parim viis on ohupiirkonnast lahkuda. „Võimalusel mine ohupiirkonnast väljas asuvasse suvilasse või lähedaste juurde. Nendele, kellel puuduvad alternatiivid, korraldab riik transpordi evakuatsioonikohta. Küll aga on oluline, et kõik mõistaksid, et evakuatsioonikoht on mõeldud eelkõige neile, kellel puudu alternatiivne elu- või ajutine peatumiskoht.“ Evakueerumisel võta kaasa esmavajalikud asjad nagu dokumendid, sularaha, ravimid, telefon, laadija jms.
Need pole ainsad teadmised või oskused, mida kriisis peab omama – näiteks on oluline teada, millist tuge saab kriisiolukorras kohalikult omavalitsuselt, või milliseid kanaleid maksab kriisis jälgida usaldusväärse ja ametliku info saamiseks ning millistest rakendustest saab kõige kiiremini ohuteavet.
-Päästeamet
