Jäätmekäitlus

Hullo jäätmejaama lahtiolekuajad

Esmaspäev kell 11-14
Neljapäev kell 16-18
Laupäev kell 10-14

Keskkonnasõbralik väikesaar

Vormsi vallas on jäätmekäitlus korraldatud aastaringse ühtse külades asuvate jäätmemajade ja Hullos asuva jäätmejaama süsteemina, mis on reguleeritud volikogu poolt kehtestatud jäätmehoolduseeskirjaga. Jäätmekäitlus tervikuna hõlmab nii korraldatud jäätmevedu kui Vormsi Vallavalitsuse poolt jäätmejaama ja Rumpo ladestusplatsi kasutamise kaudu pakutavaid teenuseid. Valla territoorium moodustab ühe korraldatud jäätmeveo piirkonna, kus korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele. Jäätmevedu korraldatakse Vormsi vallas külades asuvate jäätmemajade kaudu.

Liigiti kogumine on kohustuslik kõigile nii kodus, haridusasutuses kui ka töökohas. Lisaks on kohustus jäätmeid liigiti koguda ka avalikel üritustel. Liigiti kogumata jäätmete ringlusse võtmine on keerukas ja seetõttu märgatavalt kallim. Sorteerimise ning liigiti kogumise peamine eesmärk on võtta võimalikult palju jäätmeid ja prügi ringlusesse tagasi; kasutada näiteks sama klaaspudelit uuesti või toota plastpakendist uus plastpudel. Alumiiniumist joogipurke on võimalik praktiliselt piiramatu kordi
uuesti ringlusesse suunata – väheneb vajadus maagi kaevandamiseks. Lõviosa sorteerimist vajava prügi saab jagada kolme gruppi.

1. Pakendid, mis jaguneb omakorda:
a) plast, metall, joogikartong,
b) terve klaaspakend,
c) papp.
Pakend on nii saiakilekott, pudruhelveste karp kui kohvikoore pakk. Pakendit ei pea pesema, aga see peab olema piisavalt puhas, et ta ei määri ära teisi jäätmeid.

2. Biojäätmed – toidujäägid, kartulikoored ning aias tekkivad rohimisjäätmed ja puulehed. Biojäätmed tuleb komposteerida ja neid ei tohi panna teiste jäätmete sekka, sest see rikub kõik teised jäätmegrupid

3. Segaolmejäätmed – see grupp peaks olema mahult kõige väiksem, sest sinna sobib vaid see, mis kuhugi mujale ei liigitu. Näiteks katkised nõud, vanad pastakad, suured kondid, mis ei lagune, mähkmed, pakendid,
mida ei ole võimalik puhastada.

Oluline on teada, et ravimeid ei tohi segaolmejäätmete hulka visata. Kasutamata või aegunud ravimid liigituvad ohtlike jäätmete alla. Need tuleb viia ohtlike jäätmete kogumiskohta. Ka apteegid võtavad kasutamata jäänud ravimeid vastu. Kindlasti ei tohiks ravimeid tualetipotist alla lasta, sest see tekitab reostuse vees ja võib tappa veeorganismid. Lõpuks võivad ravimites sisalduvad ained jõuda meie joogivette.

Peale ülaltoodud kolme põhigruppi on veel jäätmeid, mida saab eraldi sorteerida, kuid mida ei teki igapäevaselt. Need saab viia jäätmejaama.
• Ohtlikud jäätmed: värvid, lakid, õlid, eelnevalt nimetatud ravimid, taimekaitsevahendid jms. Patareide ja päevavalguslampide jaoks on kogumiskonteinerid ka avalikes kohtades,
enamasti kauplustes.
• Suurjäätmed: mööbel ja madratsid.
• Ehitusjäätmed: penoplast, töödeldud puit, lehtklaas jms.
• Elektroonikajäätmed: külmkapid, mikrolaineahjud, arvutid, konditsioneerid jms.

Kogu kasutuskõlblik tekstiil ja tekstiilijäätmed eraldi!

Kohalik omavalitsus pidi alates 1. jaanuarist korraldama tekstiilijäätmete liigiti kogumise. See tähendab, et igal inimesel peab olema võimalik tekstiilijäätmeid ära anda oma kohaliku omavalitsuse piires. Milliseid esemeid viia tekstiilijäätmete kogumispunkti, mida tuleb tähele panna ja mis neist jäätmetest edasi saab?

Esmalt teeme selgeks, et tekstiili all peame silmas nii riideid, jalanõusid kui ka tekstiile, mis pärinevad kodumajapidamistest, näiteks tekid, padjad, rätikud, kardinad jne.

Mida teha tekstiilijäätmetega?

Kui riided, jalanõud või muud tekstiilid ei ole enam kasutuskõlblikud, tuleb need viia tekstiilijäätmete kogumiskohta. Selleks võib olla näiteks jäätmejaam, avalik konteiner või kogumisring. Konkreetsete tekstiilijäätmete kogumiskohtade osas saab kõige täpsema info oma kohalikust omavalitsusest.

VORMSI saarel

Tahan ära anda	Kuhu viia	Mida jälgida
KASUTATUD TEKSTIIL (terved ja puhtad riided, mida saab uuesti kasutada)	Hullo Jäätmejaam	Paki kinnistesse kottidesse, et vältida määrdumist.
TEKSTIILIJÄÄTMED (kasutuskõlbmatud, mida ei saa uuesti kasutada)	Hullo Jäätmejaam	Sobivad katkised kuid puhtad tekstiilid
TEKSTIILIJÄÄTMED (kasutuskõlbmatud, mida ei saa uuesti kasutada)	Pane segaolmejäätmete konteinerisse jäätmemajas või vii Hullo Jäätmejaama segaolmekonteinerisse	Sobivad tekstiilid, mis on: märjad või niisked tugeva lõhnaga hallitanud kopitanud koitanud. lisaks aluspesu, sukad, sokid
TEKSTIILIJÄÄTMED (kasutuskõlbmatud, mida ei saa uuesti kasutada)	Vii Hullo jäätmejaama ohtlike jäätmete konteinerisse	Sobivad tekstiilid, mis on: õlised värvised
TÖÖSTUSES TEKKINUD TEKSTIILIJÄÄTMED (nt tootmisjäägid)	Võta ühendust jäätmekäitlejaga, kellega vastav leping sõlmida	Tööstuses tekkinud tekstiilijäätmeid segaolmejäätmetesse panna ei tohi.

NB! Hallitanud, kopitanud või koitanud tekstiilijäätmed viska segaolmejäätmete konteinerisse. Hügieenilistel põhjustel pane segaolmejäätmete konteinerisse ka aluspesu, sukkpüksid ja sokid.

Kasutuskõlblik tekstiil

Kui sul on kodus terved ja puhtad riided või jalanõud, mida endal enam vaja ei lähe, vii need lähimasse riidekonteinerisse või kasutatud rõivaste poodides asuvatesse kogumiskastidesse. Ka paljudes kaubanduskeskustes on kogumiskastid kasutatud riietele. Mõnikord korraldatakse kasutatud esemetele kogumisringe. Jälgi ainult, mida konteinerisse panna tohib.

Parim, mida siiski teha, on igal võimalusel vältida tekstiilide jäätmeks muutumist. Kui tekstiile tõesti enam kanda või kasutada ei saa – näiteks on särk muutunud auklikuks või püksid siit-sealt kulunud – võib neid pakkuda ka näiteks kaltsuvaipade kudujatele või muudele käsitööseltsidele. Samuti on võimalik rätikuid, kodutekstiili, patju ja tekke annetada loomade varjupaikadele, kes neid hea meelega veel viimast korda kasutavad.

Tööstuses tekkinud tekstiilijäätmed

Kohalik omavalitsus ei pea korraldama tekstiilitootmises tekkinud tekstiilijäätmete vastuvõttu. Tootmisettevõte peab tekkinud jäätmed liigiti koguma ning andma need üle keskkonnaluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

Miks on tarvis tekstiili eraldi koguda ja mis sellest edasi saab?

Selle asemel, et tekstiilijäätmed satuksid prügimäele või põletusse, saab osa neist ümber töödelda ning valmistada uusi tooteid. Nii hoiame kokku loodusressursse ja vähendame jäätmeteket. Eestis on ka varsti tekkimas tekstiilijäätmete ringlussevõtu võimekus (Eesti teeb maailmas revolutsiooni: kõik tekstiilijäätmed lähevad peagi taaskasutusse – EIS), seega liigume sammhaaval selles suunas, et tekstiilijäätmetest sünniks uut väärtust.

Euroopa Liidul on ka plaan kehtestada tekstiilidele tootjavastutus. Selle peamine eesmärk on panna tootjad vastutama tekstiilitoodete kogu olelusringi eest, mis hõlmab ka kasutatud tekstiilide nõuetekohast käitlemist. Seejuures peavad tootjad edaspidi rahastama tootjavastutuse alla kuuluvate tekstiilitoodete kogumist, korduskasutust, ümbertöötlemist ja kõrvaldamist. Hetkel toimuvad EL tasandil läbirääkimised ning loodetavasti jõutakse tulemuseni selle aasta esimeses pooles. Siis selgub ka tootjavastutuse rakendamise tähtaeg.

Biojäätmed: toidujäätmed ja aiajäätmed

• Toidujäätmed on nii söögi valmistamisel tekkinud jäätmed näiteks kartuli- ja munakoored, tee- ja kohvipaks kui ka järgi jäänud või riknenud toit, sealhulgas väikesed kondid.
• Aia- ja haljastujäätmeteks on näiteks niidetud muru, puude lehed, üles kitkutud umbrohi, lõikelilled, hekipügamise jäägid.

Biojäätmetega koos võib koguda ka teisi biolagunevaid jäätmeid nagu salvrätid, majapidamispaber, määrdunud papp ja paber millel pole teipi küljes.
Oluline on meeles pidada, et biojäätmeid ei viida metsa. Selline teguviis soodustab kahjurite ja võõrliikide levikut ja võib muuta selles paigas välja kujunenud looma- ja taimeliikide omavahelist tasakaalu.

Võõrliigid – Hispaania teetigu ja mustpea nälkjas – elavad metsa all talve üle ning paljunevad kontrollimatult, et naasta rikkaliku söögiga koduaeda.

Koduaias kompostimisel on võimalik kahjuritel paremini silm peal hoida ja nende levikut ohjes hoida. Lisaks saavad metsa all segamatult levida seemnete ja juureosadega sinna viidud invasiivsed taimeliigid nagu
pargitatar, verev lemmalts, kanada kuldvits või üheaastasi kiirekasvulisi liike nagu harilik kirikakar ja punane jänesekapsas. Esimene neist on Eesti lääneosas ja saartel juba metsistunud.Tasub mõelda sellelegi, et koduaiast taimejäätmete eemaldamisega viite minema toitained ehk tulevase väetise, mille saab kompostiks muutes oma ilutaimedele või köögiviljadele tagasi anda. Kompostimisest loe lähemalt: SIIN

Avaliku ürituse korraldaja kohustused

Avalikel üritustel toidu ja joogi serveerimisel tuleb kasutada ainult korduskasutatavaid anumaid ja söögiriistu.

See tähendab, et kõik ühekordsed nõud – sh plastist, biolagunevast plastist või muudest materjalidest tehtud topsid, taldrikud, kahvlid ja noad – ei ole lubatud.

Lisaks tuleb ürituse korraldajal tagada sorteerimist võimaldavate prügikastidega jäätmete liigiti kogumine.

NB! Nõue kehtib kõikidele avalikele üritustele, sõltumata sellest, kas nende korraldamiseks on vaja kohaliku omavalitsuse poolt väljastatavat luba või mitte.

Lisainformatsioon: Ebekai Härm, majandus-ja haldusspetsialist, tel. 5693 0041

Vormsi prügimajade ja jäätmejaama asukohtade kaart