Juuli viimane nädalavahetus võttis kõik kokkutulnud nooremad ja vanemad põlvkonnad vastu leitsakuga. Sellest hoolimata tuli Eestirootslaste Kultuuromavalitsuse toel ja esinaise Jana Stahli eestvõttel saarele korralik seltskond nii vormsilt kui mujalt kantidest pärit eestirootslasi. Eestirootslaste päeva korraldatakse igal aastal eri paigas, kohas, kus eestirootslased on elanud. Sel aastal langes valik meie saarele.
Kuna põhjust oli tähistada ka Vormsi Püha Olavi kiriku 800. sünniaasta päeva, siis tähistasime sel aastal kolm päeva ja eriti kireva ja rohkearvulise kavaga, kus oli nii korraldajaid kui ka tegevusi n.ö. polkast rokini.
Kuna oli oodata ka neid rootslasi, kel saarel maa- või metsatükk, korraldati Keskkonnainsvesteeringute Keskuse toel 27. juulil, laupäeval, kohe maa- ja metsaomanike infopäev. Ja et kõik jõuaks kõigini, istusid tagaruumis usinad sünkroontõlkijad. Tutvuda sai kaitsekorralduse muutmisega Elle Puurmanni tutvustusel ja kogukonnametsa ideega Ants Varblase väljakäimisel.
Tehnikahuvilistel oli Retrokohviku daamide Liina Jutt´i ja Anneli Uusi eestvõttel võimalik saarega seikluslikult orienteerudes ja ülesandeid täites tutvuda.
Küla keskust ilmestas ka pirukatelk, kiirtoiduauto ning Samarkandi plohvi kohvik.
Samal ajal tähistas Vormsi raamatukogu oma 100. aastapäeva Ende Rand´i korraldusel. Kooli saalis sai kuulata endiste raamatukoguhoijate põnevaid juhtumisi ja elu eri ajajärkudel Vormsi raamatukogus ning vaadata vanu raamatuid ja templeid.
Kooli juurde ja sisse oli välja pannud fotonäitused Egon Erkmann ning koolis oli võimalik vaadata slaide laste loovtöödest.
Lisaks kõigele oli võimalus külastada Rälby laata, kus esines Hanila Laulu- ja Mänguselts ning Vormsi Päästekomandot, kes hoidis sel päeval oma uksed tutvumiseks lahti.
Ja kel õhtul veel jaksu, sai Hullo kiigeplatsil tantsu keerutada Nõmme akordioniklubi „Amulett“ ja Põltsamaa Linnaorkestri pilli järgi. Esinesid ka meie oma rahvatantsijad ning Põltsamaa rühm „Tulilind“.
Pühapäev algas Henry Laksi kontserdiga Svibys „Ilmaratas veereb“ ja edasi sai jalutada talumuuseumiss, kus avati ja viidi läbi Rootsi päev. Õhtul kõlasid kirikus Sofia Joonsi laulud Strand… Rand ansambliga ning enne südaööd juhataski juba Olavipäeva sündmused lõplikult sisse mälestusjumalateenistus.
Esmaspäeval saabus rohkelt külalisi ka just Olavipäevale, lõuna ajal oli jumalateenistus taaspühitsemise auks, ühine traditsiooniline supisöömine kirikaias ning seekordselt veidi tavapäratumalt sai kirikus taaskordselt sünkroontõlkega kuulata ajalooloenguid. Vormsi kiriku ajaloost rääkisid kirikuõpetaja Ants Rajando ja raamatu „Piiskop ja ristisõda“ autor Jonathan Lindström.
Kindlasti suur-suur tänu kõigile korraldajaile, vabatahlikele ja koostööpartneritele!
Korralduse poole pealt hoidsid lippu kõrgel muuseumi juures Marju Tamm, transpordi- ja tassimise töödega aitas vabatahlikuna Arvo Allik. Ühinen ka nende tänusõnadega, mida edastab Jana Stahl oma artiklis.
Ürituse toetajad olid Eestirootslaste Kultuuromavalitsus, Vormsi vald, Eesti Kultuurkapital, Rahvakultuuri Keskus, Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Artikleid:
Olavipäeval tähistab Vormsi kirik 800. aastapäeva
Vormsilased said Olavipäevaks tervitusi Rootsi ja Taani kuningakojalt
Ratas: Vormsi on heaks näiteks, kuidas ühendada elu saarel ja mandril
