Seekord keskendusime naistele ja ajaloole inimeste lugude ja folkloori kaudu.
Kavas:
Foto- ja käsitöönäituse avamine “Bindbongen”. Kristina Rajando, Egon Erkmann, Vormsi Käsitöö Selts.
Marju Tamm, Kristina Rajando ja Yngve Rosenblad alustasid kultuuripäeva Maria Murmani lauluga, kuna kultuuripäev on Maria sünnipäeva järgi traditsiooniliselt sellel ajal. Marju ja Yngve jutustasid nii alguses kui ka esinemiste vahepaladeks vormsirootsi naisest lõbusate ja kurvemate laulude ja pillilugude saatel.
Loengu “Eesti naine ja tema staatus läbi aja” andis merili Metsvahi Tartust. Selgub, et Eesti naisel oli võrreldes muu Lääne-Euroopaga teistsugune staatus ja roll. Seda on uurinud Merili, Tartu ülikooli Eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna vanemteadur, folkloristina Tartu ülikoolis töötanud juba viimased 20 aastat. Uurimisteemad: eesti rahvausund ja rahvajutud, eesti perekonna ajalugu, naise positsioon ajaloos.
Harry Rosenblad jutustas loo “Minu emast, kes oli kalurikolhoosis brigadir ja pidi üksi 10 lapsega hakkama saama, kui mehed muudkui surid.” Kolhooside algusajast kuni 60-ndateni ja ühe naise lugu.
Pamela Maran rääkis saja vanaemaga kohtumiste raskustest ja rõõmudest ja kuidas valmis raamat “Eesti vanaemade lood ja salatarkused”.
Kolhoosiajast ja naise elust 80-ndatel rääkis dokumentide ja piltide abiga Ene Sarapuu. Nii mõndagi vormsikat umbes 30-40-aasta tagusest ajast oli päris põnev vaadata.
“Ühe tänapäeva Vormsi naise tegemistest” tuli rääkima Ege Kanarbik. Selgus, et tänapäeva Vormsi naine pole ühtigi kehvem kui varasemate aegade naised.
Jana Kokk rääkis kärbseseenest, tema mõjust ja kasutamisest ning andis kõigile proovida, õnne- armu- ja tervisejooki.
Päeva lõpetasid Yngve ja Marju hiiu kandle helide saatel. Henry Timusk filmis päeva üles ning teavitas kelmikalt etteastetest.
Lauale oli toodud põnevaid hõrgutisi igaühe kodust.
