Loodus
Imeline Vormsi loodus
Vormsi juurde kuulub umbes 30 väiksemat saart, kokku üle 93 km2 kuiva maad. Vormsi vanemad ja ühtlasi kõrgemad osad tõusid üle merepinna ligikaudu 3000 aastat tagasi. Endistest merelahtedest on maa kerkides moodustunud Prästvike
(Prestviik, Prest vike, Kirikuviik), Diby ja Kersleti (Stor vike, Kepsleti järv, Kärssläti järv, Kärrslätti järv) järved.
Sada kilomeetrit rannajoont
Rannajoon on väga liigestatud, pikad poolsaared vahelduvad sügavate lahtedega. Põhjarannikul läheb meri ruttu sügavaks, madalal lõunarannal on vesi pikalt põlvini. Lääne- ja põhjarand on klibused, liivaranda leidub Rumpo küla all; saare ida- ja lõunaosas on rand kamardunud ja sageli roostunud.
Saare aluspõhi koosneb lubjakividest. Suhteliselt tasast pinnamoodi liigestavad saart loode-kagu suunaliselt läbivad oosid ja vanad rannavallid. Vormsi kõrgeim koht on ligi 13 m üle merepinna ulatuv küngas Huitbergi lähistel.
Vaheldusrikas maastik
Saare lääneosas on iseloomulikud loopealsed ja kadastikud, saare idaosa on madalam ja soisem. Üle poole saare pindalast on kaetud metsaga. Traditsioonilise põllumajandustegevuse tulemusel on tekkinud ja säilinud rannakarjamaad, puisniidud, milles esineb mitmeid mujalt Eestist ja kogu Euroopast kadunud või ohustatud taime- ja loomaliike.
Rikkalik taimestik
Saarel on väga rikkalik taimestik. Vormsi saarelt on teada üle 900 liigi erinevat puu, põõsa- ja rohttaimeliigi, millest ligi 60 on erineva rangusega kaitse all. Näiteks: kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), valge (Cephalanthera longifolia)
ja punane tolmpea (Cephalanthera tubra), kärbesõis (Ophrys insectifera), koldjas selaginell (Selaginella selaginoides),
müür-raunjalg (Asplenium ruta-muraria), emaputk (Angelica balustris), Moori osi ja palju muud.
Arvukalt on kirjeldatud saarel samblaliike, eriti huvitav on saare samblikufloora, mis sisaldab 301 liiki.
Vormsi loomastik
Saarel on leitud 3 roomaja- ja teist samapalju kahepaikse liiki. Märkimist väärib juttselg-kärnkonn ehk kõre (Bufo
calamita), kes elab madalaveelistes rannaloikudes. Kaitsealustest liikidest elutseb saarel veel suurkõrv (Plecotus auritus).
Suuremaid ja väiksemaid imetajaid on täheldatud 25 liiki, teiste hulgas ka ilves (Felis lynx). Eriti arvukalt on saarel metssigu (Sus scrofa).
211 linnuliiki
Vormsil on kirja pandud 211 linnuliiki, kellest eraldi väärivad märkimist saarel pesitsevad merikotkad (Haliaetus
albicilla) ja sookured (Grus grus). Siin tegutsevad ka rabapistrikud (Falco peregrinus), kassikakud (Bubo bubo), hüübid (Botaurus stellaris), balti rislad (Calidris alpina schinzi) Arvukalt on rukkirääku (Crex crex), keda mujal Euroopas kohtab harva.
Vormsit läbivad kaks tähtsat lindude rändeteed: üks kulgeb üle Haapsalu Tagalahe ja Noarootsi poolsaare edasi Virtsu ja Liivi lahe suunas ning teine Põõsaspea neemelt üle Vormsi põhjaranniku Tahkuna suunas. Kevadel ja sügisel väärib tähelepanu
valgepõsk-laglede (Branta leucopsis) ning teiste haneliste läbiränne, sügisel on põllud sageli sookurgedest hallid.
